Ukraina toetamise tulumaksuvabastus jätkub
Jõustusid tulumaksuseaduse muudatused, millega taastati Ukraina heaks annetamise tulumaksuvabastus juriidilistele isikutele.
Kuni 27. aprillini 2024 kehtinud korra järgi tuli ettevõtetel Ukraina toetamiseks tehtud annetustelt alates 1. jaanuarist 2024 maksta tulumaksu, sest lõppes kuni 2023. aasta 31. jaanuarini kehtinud tulumaksuvabastus. Riigikogu alustas tulumaksuvabastuse pikendamise protsessi juba rohkem kui kuus kuud tagasi ning viimaks on jõutud uue korra kehtestamiseni.
Seadusemuudatuste järgi ei maksa ettevõtted seaduses loetletud juriidilistele isikutele tehtud annetustelt tulumaksu kuni 31. detsembrini 2025 ning tulumaksuvabastust rakendatakse ka tagasiulatuvalt. See tähendab, et käesoleva aasta esimese nelja kuu sees tehtud annetustele kehtib samuti tulumaksuvabastus.
Siiski peab tähelepanu pöörama sellele, et tulumaksuvabastus kehtib annetuste suhtes, mis on tehtud seaduses nimetatud seitsmele organisatsioonile – MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit, Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Viimasena nimetatu kaudu ja Ragnar Sassi juhitava help99.co platvormi vahendusel toimus aprillis Eesti iduettevõtte Woola korraldatud heategevuslik teatejooks „Estonian Mafia runs for Ukraine“, kogumaks raha Ukraina sõjaväele meditsiiniliste evakuatsiooniautode soetamiseks, mis oma kogemusele tuginedes leidis toetust kindlasti mitmete ettevõtete poolt nii Eesti idufirmade kui ka õigusnõustajate seast.
Seadusandja hinnangul on Ukraina toetuseks kehtestatud tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise erisus töötanud edukalt. Sõjategevus Ukrainas ei ole lõppenud ja Ukraina vajab jätkuvalt toetajate abi. Seetõttu on vajalik pikendada ajutist erisust. Muudatus annab ettevõtjatele selge sõnumi, et Ukrainale annetuste tegemise jätkamine on oluline ja vajalik. Tulumaksuseaduse § 61 lõikes 66 sätestatud ühingute loetelu võimaldab Maksu- ja Tolliametil ilma töökoormuse olulise suurenemiseta kontrollida tehtud annetuste sihtotstarbelist kasutamist. Seadusandja kustutas ühes muudatustega abiorganisatsioonide hulgast MTÜ Slava Ukraini, mis ei täitnud informeerimiskohustust ega esitanud kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõpust Maksu- ja Tolliametile oma majandusaasta aruannet.
Seadusmuudatused jõustusid 27. aprillil 2024. Seadusemuudatuste ja nende seletustega saab täpsemalt tutvuda Riigiteataja ja Riigikogu veebilehtedel.
Kus võib sõidukit parkida?
Riigikohus selgitas kohtuasja nr 4-23-3152 kohta tehtud 24. aprilli 2024. aasta kohtuotsuses, et sõiduki parkimine on lubatud igal pool, kus see ei ole liiklusseaduse või liikluseeskirjaga keelatud, ning et sõnad eemal ja kõrval pole samatähenduslikud mõisted.
Kohtuotsuse asjaolude kohaselt parkis isik Pärnus parklasse sissesõidu tee ääres. Pärnu Linnavalitsus karistas isikut liiklusseaduse (LS) järgi 20 euro suuruse rahatrahviga. Viidatud sätte järgi määratakse isikule karistus sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes.
Isiku kaitsja vaidlustas Pärnu Linnavalitsuse otsuse ning taotles väärteomenetluse lõpetamist, sest isiku teos puuduvad väärteo tunnused.
Vaidlus seisnes küsimuses, kus on LS järgi lubatud sõidukiga parkida ning kas isik parkis teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval LS § 21 lg 4 p 4 tähenduses või nendest eemal. Pärnu Linnavalitsus ja Pärnu Maakohus olid seisukohal, et isik parkis teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. Isik ja tema kaitsja olid seisukohal, et isik parkis teekattele märgitud parkimiskohtadest eemal.
Riigikohus kordas enda varasemat seisukohta, et parkimine on lubatud igal pool, kus see ei ole liiklusseaduse või liikluseeskirjaga keelatud. Riigikohus selgitas, et kehtiv LS näeb ette kohad, kus parkida ei tohi. Sellisteks säteteks on näiteks LS § 20 lg 1 ja lg 8, samuti LS § 21 lg 1 ja 4. Seega lähtub LS loogikast, et parkida tohib igal pool, kus see ei ole liiklusseadusega keelatud.
Ühtlasi nõustus Riigikohus isiku ja tema kaitsja seisukohaga, et isik parkis teekattele märgitud parkimiskohtadest eemal. Riigikohus märkis, et karistusõiguses ei saa normi tekstist isiku õigusi kitsendavalt ulatuslikult kõrvale kalduda ja karistusõigusnormi sisu tuleb tõlgendada grammatiliselt. Tuginedes Eesti Keele Instituudi ühendsõnastikule järeldas kohus, et LS § 21 lg 4 p 4 kohaselt on keelatud parkida vahetult teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. Kuivõrd isik parkis parklasse sissesõidu tee ääres, siis ei pandud toime keelatud kohas parkimise väärtegu. Seetõttu tühistas Riigikohus maakohtu otsuse ja lõpetas isiku suhtes väärteomenetluse ning mõistis riigilt isiku kasuks välja ligemale 2000 eurot.
Lahendiga on võimalik lähemalt tutvuda Riigikohtu veebilehel.
Tööõiguse võimalikud arengud
Tulenevalt Euroopa Kohtu otsustest ja plaanitavast Euroopa Liidu direktiivist tuleb Eestil üle vaadata ja vajadusel muuta töötaja puhkuse aegumise korda ning kehtestada vajalikud meetmed praktikantide kaitsmiseks.
Puhkuste aegumine
Kehtiva töölepingu seaduse (TLS) järgi aegub 2024. aasta põhipuhkus 2026. aasta 1. jaanuaril. Plaanitava seadusuuenduse kohaselt sätestataks TLS-is põhimõte, et põhipuhkuse nõue ei aeguks selle tähtaja jooksul, kui tööandja ei võimaldanud töötajal puhkust kasutada. Selline muudatus lähtub hiljutisest Euroopa Kohtu otsusest, mille kohaselt on Euroopa Liidu tööaja korralduse direktiiviga vastuolus riiklikud õigusnormid, mille kohaselt töötaja õigus põhipuhkusele aegub seaduses sätestatud aegumisperioodi lõpus, kuigi tööandja ei ole töötajale tegelikult andnud võimalust puhkust kasutada.
Selleks, et töötaja ei viivitaks aegumata jäänud põhipuhkuse kasutamisega ebamõistlikult kaua, sätestatakse, et töötaja peab sellisel juhul puhkuse kasutamist taotlema esimesel võimalusel ning tööandjal on kohustus töötajale puhkust anda. Euroopa Kohtu hinnangul saab tööandja end kaitsta kasutamata tasustatud põhipuhkuse tõttu esitatud hilinenud taotluste eest sellega, et ta järgib tal töötaja suhtes lasuvat kohustust anda teavet aeguvast põhipuhkusest, et töötaja oleks teadlik piiratud ajast, mille jooksul tal on võimalik veel põhipuhkust kasutada, ja kutsuda üles puhkust kasutama.
Täiendavalt plaanitakse TLS-is põhipuhkuse nõude peatumise aluste loetellu lisada ajutise töövõimetuse aeg. Seega pikeneks plaanitava põhjal põhipuhkuse aegumisperiood töötaja ajutise töövõimetuse perioodi võrra. Kehtiva töölepingu seaduse kohaselt peatub põhipuhkuse aegumine üksnes ajaks, kui töötaja kasutab emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, samuti juhul, kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.
Näiteks kui töötaja on puhkuse teenimise perioodil kolm kuud töövõimetuslehel, siis nihkub kolme kuu võrra edasi ka tema selle aasta puhkuse aegumistähtaeg ehk 2024. aasta põhipuhkus aeguks 2026. aasta 1. aprillil. See põhimõte pärineb teisest Euroopa Kohtu otsusest, milles kohus leidis, et sarnaselt teistele aegumise peatumiste alustele ei saa töötaja puhkust kasutada, kui ta on ajutiselt töövõimetu, mistõttu on põhjendatud puhkuse aegumise peatumine selleks perioodiks.
Kuivõrd Eestil on kohustus rakendada tööaja korralduse direktiivi ja selle tõlgendusi, siis tuleb TLS regulatsioon viia Euroopa Kohtu praktikaga vastavusse. TLS-i vastavasisulised muudatused plaanitakse jõustada hiljemalt 2025. aasta 1. juulil.
Praktikantide kaitsmine
Euroopa Komisjon on koostanud direktiivi, mille sätted on suunatud praktikantide töötingimuste parandamisele. Praktikantide kaitse lähtub mittediskrimineerimise põhimõttest. Selle kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et praktikante ei kohelda töötingimuste, sealhulgas töötasu osas ebasoodsamalt kui samas ettevõttes töötavaid võrreldavaid tavatöötajaid, välja arvatud juhul, kui erinev kohtlemine on põhjendatud objektiivsetel põhjustel, nagu erinevad ülesanded, väiksem vastutus, töö intensiivsus või õppe- ja koolituskomponendi osakaal.
Direktiivi kohaselt peaks seadusandja kehtestama ka meetmed olukordade vastu, kus tavapäraseid töösuhteid esitatakse praktikana. Tavapärase töösuhte praktikaks maskeerimise tulemusel on töötajal madalam kaitse, sealhulgas töötingimused ja töötasu, kui asjaomasel töötajal oleks õigus Euroopa Liidu või riikliku õiguse, kollektiivlepingute või tavade kohaselt.
Eesti õiguse kohaselt saab ettevõttes või asutuses praktikal olla vaid kahel juhul: 1) kui kool saadab õpilase või üliõpilase omandatava kutse- või erialapraktikale; 2) kui inimene on jäänud töötuks ja Töötukassa pakub tööturuteenusena tööpraktika võimalust. Seega ei ole Eesti õiguses hetkel eraldi lepinguliigina ette nähtud kahepoolset praktikalepingut. Mõistagi sarnaneb praktikaleping enim töölepingule, milles on praktika olemuse tõttu välistatud osa seadusega töötajale laienevaid hüvesid ja kaitseid.
Aare Tark
Vanempartner, vandeadvokaat
**************
Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2024. aasta maikuu väljaandes Õigusuudised
