13. veebruaril 2026 jõustusid töölepingu seaduse muudatused, mille eesmärk on muuta tööaja kokkulepped paindlikumaks ja selgemaks. Muudatuste keskmes on paindliku tööaja kokkuleppe regulatsioon, tööaja vahemikuna kokkuleppimise piiramine ning puhkeaja reeglite täpsustamine. Samuti muudeti alaealiste töötamist puudutavaid sätteid.

Olulise uuendusena loodi võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid, mille kohaselt jaguneb töötaja tööaeg kokkulepitud töötundideks ja lisatundideks. See võimaldab töömahu kõikumise korral tööaega paindlikumalt korraldada, säilitades samal ajal töölepingu alusel töötamisele omased tagatised. Töötajale tuleb kokkuleppega tagada kindel minimaalne töömaht, kuid lisaks sellele võib töötaja soovi korral teha lisatunde kuni täistööaja ulatuses.

Lisatunnid ei ole tööandja poolt ühepoolselt määratavad – nende tegemine eeldab töötaja nõusolekut ning töötajal on õigus lisatundidest keelduda. Paindliku tööaja kokkulepe peab olema kirjalik ning selles tuleb selgelt määrata garanteeritud töötundide maht, lisatundide ulatus ja etteteatamise kord. Töötaja kaitseks on sätestatud miinimumnõuded, sealhulgas vähemalt kümne tunni ulatuses tööaega seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ning üldjuhul vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär.

Seaduses sätestati ka põhimõte, et tööaega ei või kokku leppida ebamäärase ajavahemikuna. Praktikas on esinenud kokkuleppeid, kus töökoormus sõltub tellimuste mahust või on määratud vahemikuna, mistõttu võib töötaja sissetulek olla ebakindel. Muudatus rõhutab, et töölepingu puhul tuleb tööaeg kokku leppida konkreetse mahuna, mis tagab suurema õigusselguse nii töötajale kui tööandjale. Erandina on tööaja kokkuleppimine vahemikuna lubatud üksnes paindliku tööaja kokkuleppe korral.

Täpsustati ka puhkeaja regulatsiooni. Seadus kinnitab selgelt, et iganädalane puhkeaeg hõlmab igapäevast puhkeaega, säilitades senise praktika tööaja korraldamisel. Töötajale peab sõltuvalt tööaja arvestuse viisist olema tagatud kord nädalas vähemalt 36 või 48 tundi järjestikust puhkeaega.

Muudatused puudutavad ka alaealiste töötamise regulatsiooni. Täpsustati õppimiskohustuse mõistet ning alaealiste lubatud tööaega nii kooliperioodil kui koolivaheajal. Eesmärk on tagada, et töötamine ei takistaks hariduse omandamist ning et töökoormus oleks alaealise vanust ja koolikohustust arvestades sobiv.

Kokkuvõttes annavad muudatused tööaja korraldamiseks paindlikuma raamistiku, säilitades samal ajal töölepingu selge struktuuri ja töötajate kaitse.