Riigikohus tegi 5. augustil 2026 olulise otsuse (kohtuasi nr 2-23-5346), mis puudutab kinnistute vaheliste piirirajatiste (näiteks aedade) eemaldamist ja muutmist. Lahend annab selge signaali nii kinnisvaraomanikele kui ka arendajatele: isegi kui naabritevaheline aed asub täielikult ühe naabri kinnistul, ei pruugi tal olla õigust seda ühepoolselt ja ilma teise naabri nõusolekuta lammutada.
Vaidluse keskmes oli olukord, kus ühe naaberkinnistu uus omanik soovis eemaldada enam kui 30 aastat tagasi rajatud piirdeaia, et tagada parem ligipääs oma krundile.
Olulisemad Riigikohtu seisukohad seoses piirirajatistega:
- Piirirajatise asukoht ei pea olema millimeetri pealt täpne. Rajatis on piirirajatis asjaõigusseaduse (AÕS § 151 lg 1) tähenduses siis, kui selle eesmärk on eraldada kaht kinnisasja. See kehtib sõltumata sellest, kas see asetseb füüsiliselt täpselt piiril või ulatub osaliselt või täielikult ühe naabri kinnisasjale.
- Ühepoolne eemaldamine on keelatud. Kui piirirajatis on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda seaduse (AÕS § 151 lg 3) kohaselt tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta. Selle spetsiifilise piirirajatise erinormi näol on tegemist seadusjärgse eraõigusliku omandiõiguse kitsendusega ja see kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Samuti ei ole määravat tähendust asjaolul, kas piirirajatis ehitati üle piiri heauskselt – piirirajatist tuleb üldjuhul taluda.
- Vaidluse lahendamine käib kohtu kaudu. Kui naaber soovib aeda eemaldada, kuid teine naaber ei anna selleks nõusolekut, ei tohi aeda omavoliliselt maha võtta. Eemaldamist sooviv naaber peab esitama kohtusse hagi, et kohustada teist naabrit nõusolekut andma. Seejärel saab kohus kaaluda mõlema poole õigustatud huve.
- Keelamisnõude rahuldamata jätmine ei anna lammutusõigust. Isegi olukorras, kus üks naaber esitab hagi aia eemaldamise keelamiseks ja kohus jätab selle rahuldamata, ei anna see teisele naabrile automaatselt õigust piirirajatist kõrvaldada. Sellises olukorras peab lammutamist sooviv pool esitama vastuhagi piirirajatise eemaldamiseks vajaliku nõusoleku saamiseks.
Käesolev lahend on praktikas oluline, kuna kinnisvaraarenduste ja kruntide ostu-müügi käigus tekib sageli vaidlusi vanade aedade üle, mis ei paikne täpselt kinnistute ametlikul piiril. Riigikohus on nüüd selgelt välistanud omavoli ning rõhutanud, et naabrusõiguses tuleb lähtuda hea usu põhimõttest – erimeelsused piirirajatiste osas tuleb lahendada kokkuleppel või kohtu abiga.