Advokaadibüroo TARK ja Postimehe aastakonverentsil “Uus majandusmudel” otsisid Eesti äri- ja poliitikatipud 6. märtsil 2020 vastust, kuidas peaks meie majandusmudel kohanema uute väljakutsetega.
„Muutus on ainus tõeline konstant,” ütles antiik-Kreeka filosoof Heraclitus. Inimkonna ajalugu on pakkunud tema maksiimile pidevat kinnitust. Ka majanduse toimimine muutub nagunii – oluline on vaid ära tunda hetk, millal me uut mudelit vajame. Inimkond seisab tahes või tahtmata hüppelise muutuse lävel, mille tõukurid on kliima, rahvastik, energia ja tehnoloogia“ märkis vandeadvokaat Aare Tark konverentsi teemasid avades.
Euroopoa Parlamendi liige ja endine Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip prognoosis, et isikuandmete järel tuleb globaalses äris järgmine suur võidujooks tööstusandmetele. Ansipi sõnul peab Eesti olema avatud uutele tehnoloogiatele digivaldkonnas ja energeetikas, sest ainult siis saab meil olla hea ja ilus tulevik.
Majandusekspert ja TalTechi nõukogu liige Robert Kitt arutles majandusmudelite ümberkirjutamise võimalikkuse ja vajalikkuse üle.
„Minu väljakutse kehtivatele majandusmudelitele on nende jätkusuutlikkus komplekses maailmas. Globaalne majandussüsteem on oma olemuselt kompleksne adaptiivne süsteem, mille tõenäosustihedusfunktsioon on astmeseadusega. See tähendab maakeeli, et nähtuste arvutatud keskmised ei tähenda mitte midagi“, märkis oma ettekandes Robert Kitt.
Knowledge Network East-West esindaja Liisi Karindi rääkis Aasia võimuvõtmisest maailmas ning Euroopa ja USA jäämisest tema varju.
Liisi Karindi: „ Kui Hiina aevastab, jääb maailm haigeks. Kunagi varem pole see ütlus rohkem paika pidanud kui nüüd. Hiinast on viimase neljakümne aastaga saanud nn. maailma vabrik, kust Bloombergi ärgi pärineb kuni 15 % imporditud vahetoodetest Euroopas ning kuni 35% mujal Aasias, Venemaal, Ladina-Ameerikas ja USA-s“.
Fermi Energia juhataja ja kaasasutaja Kalev Kallemets tutvustas muutusi, mille toob kaasa väikeste moodultuumajaamade turuletulek.
„Soovime puhast energiat Eestile iga ilmaga parima hinnaga“ ütles Kalev Kallemets konverentsil.
Riigikantselei digi-innovatsiooni nõunik Marten Kaevats tutvustas tõenäolist järgmist suurt tehnoloogiahüpet – tehisintellekti ja kvantarvuteid. Igapäevaste muudatuste hulk on Kaevatsi sõnul praegu liiga kiire, mistõttu ei saa praegusel lineaarsel viisil jätkata. Eesti on tema sõnul aga siiski tehnoloogiamuutustega hästi hakkama saanud ning olemas on kompetents sellega toime tulemiseks. «Meie teadmine ja oskus kogukonnaehitusest on see, mis meid edasi viib,» lisas Kaevats. Tema hinnangul on aegunud ka metafoorid, mida me tehnoloogilise arengu kirjeldamiseks kasutame. «Palun ärme kasuta enam tiigrihüppe metafoori, see on aegunud. Me ei saa enam liikuda üksikute hüpetega. See tiiger peab selgeks õppima uued tantsusammud,» sõnas ta. «See pole üksikute hüpete küsimus, see on valitsemisarhitektuuri küsimus.»
Tallinna Loomaaia pikaajaline juhataja Mati Kaal tõi võrdluseks loomariigi: oma ettekandes tutvustas ta loomaliikide kohanemist muutuvate keskkonnaoludega.
„Ennustatakse, et Euroopa rändlindudele sobilikud pesitsusalad nihkuvad 2100. aastaks keskeltläbi 550 km kirde poole ning kõlblike elupaikade kahanemine on sealjuures oluliselt suurem mägistes piirkondades. Võimalik, et erinevate looduslike ja inimtekkeliste rändetakistuste tõttu sureb 21. sajandi lõpuks koguni 5-9% maismaaimetajaist välja ja 70-78% muutub ohustatuks, kuna jäävad ilma umbes 30% oma senisest levialast”, märkis oma ettekandes Mati Kaal.
