Advokaadibüroo TARK ja Postimehe aastakonverents ”SUUR TEEMA 2022: KES VALITSEB MAAILMA?“ toimus 17. märtsil 2022 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses Tallinnas.
Elame suurte turbulentside keskel. Kas, kuidas ja millal saame sellest välja ning millise hinnaga? Kas on see uus normaalsus, millega tuleb kohaneda või lihtsalt alistuda? Meile sageli tundub, et keegi valitseb meid või maailma. On see paljuräägitud Must Luik või on maailma peidetud Suur Niiditõmbaja, kelle mängus me osaleme? Neil teemadel arutleti advokaadibüroo TARK ja Postimehe aasta majanduskonverentsil.
Majanduskonverentsil astusid üles Edward Lucas (Briti ajakirjanik, Eesti esimene e-resident), Raul Eamets (TÜ Sotsiaalteaduste valdkonna dekaan, makroökonoomika professor), Sten Tamkivi (ettevõtja ja investor, Taavet+Sten partner), Kuuno Vaher (Astra Zeneca Kesk-Euroopa klastri juht), Einari Kisel (energiapoliitika doktor) ning Allan-Hermann Pool (neuroteaduste dotsent, Texase Ülikooli Southwesterni Meditsiinikeskus (USA)).
Majanduskonverentsil arutletud teemad:
Aare Tark – teemade avamine
Aare Tark: mõne kuu eest ei osanud keegi oodata, et on lahvatanud sõda Euroopas. Venemaa sõda Ukrainas on selgelt näidanud, kui oluline on omada iseseisvat kaitsevõimet ja olla sõltumatu energiajulgeolekus.
Maailm on täpselt selline, nagu lepib kokku põlvkond, kes seda parasjagu juhib. Inimintellekti suutlikkus töötada väärtustega on tähtis ka tulevikus. Kompleksses maailmas selget silmavaadet hoida on üksjagu pingutav, aga peame meeles pidama, et meie juhime maailma. Mida targemalt suudame otsustada, seda paremini meie riik ja maailm valitsetud on. Vajadusel peame olema aga resoluutsed ja seisma väärtuste eest. Nagu võime tõdeda, pole kurjuse impeerium kuhugi kadunud.
Edward Lucas – Kes on geopoliitiliselt maailma valitseja?
Edward Lucas: mult on küsitud, kes maailma juhib. Mängureeglid pandi paika mitme kümnendi eest. Viimase kolme nädalaga on tekkinud tõsised küsimused, sest Venemaa on teinud midagi, mida isegi Nõukogude Liit ei teinud – tungis sisse naaberriiki ja ähvardas sekkujaid tuumarelvadega. Meil on minevikus olnud tuumakriisid, aga isegi Hruštšov ei kasutanud sellist retoorikat ja taktikat, nagu Putin. Oleme äärmise ebakindluse perioodis, see on üks suuri ajaloolisi hetki, nagu 1991. aasta. Siis nägime suuri muutusi paremusi poole, nüüd kardan, et halvemuse suunas.
“Mind on tõsiselt üllatanud USA, kes on kolme nädalaga Euroopa Liidust ja globaalsest juhipositsioonist eemaldunud. Bideni administratsioon muretseb eskalatsiooni pärast ja kardab Venemaa provotseerimist rohkem kui Venemaa võitu. USA pole oma suurt jõudu alati mõistlikult kasutanud, kui vaatame Iraaki ja Afganistani, aga me pole seni kunagi kahelnud USA võimes toimida.”
“USA käitub nagu eurooplased varem. Saksamaa ja Itaalia ning Euroopa institutsioonid püüavad alati konflikti asemel arendada “dialoogi”. Nii ei saa maffiariigiga läbi rääkida. Paljud teist mäletavad
Lennart Meri 1994. aasta kõnet, kus ta ammu enne Putini võimuletulekut kirjeldas kaht ohtu – Venemaa revanšismi ja Lääne küünilisuse ja reaalpoliitika segu. Ütlen siiani oma sõpradele, et nad seda kõnet loeks. Nüüd on aga Euroopa ärganud ja käitub otsustavalt.”
“Tunnen Boris Johnsonit 25 aastat, see pole alati olnud lähedane sõprus. Aga pean ütlema, et ta on mu ootusi tohutult ületanud. Ühendkuningriik on võtnud Ukraina aitamisel juhtrolli.”
Hiina on keskendunud ühenduste loomisele, nagu Uus Siiditee, ja andmete kogumisele lääneriikide kohta. Samuti püüab Hiina survestada läänt mitte aktsepteerima Taiwani kui eraldiseisvat riiki.
Küsimus on, mida teeb Venemaa suunal Hiina. Kas annab relvi, varuosi ja muud abi? Samas on hiinlased toimuvat otsesõnu sõjaks nimetatud ja neile ei meeldi ebastabiilsus. Ukraina loob ka halva pretsedendi sarnaselt Krimmiga, kuna Hiina jaoks on oluline territoriaalne terviklikkus. On võimalik, et hiinlased sunnivad Putini läbirääkimistele.
Kui vaatan Zelenskõid ja ukrainlasi Hersoni tänavatel okupantidele vastu seismas, siis mul on tunne, et oleme tagasi ajastus, kus ideed on tõesti olulised. Võime kaotada palju elusid, hooneid, territooriume aga 1989. aasta ideed on nüüd tagasi.
USA võiks maailma valitseda, aga küsimus pole ainult sõjalises jõus, vaid ka tahtes. USA ütleb praegu sisuliselt: kui ründate NATOt, tuleb sõda, aga see tähendab justkui, et mitte-NATO riike võite rünnata.
USA demokraadid on partei vasakäärmusliku tiiva lõksus. Nad kaotavad vahevalimised ja on ebatõenäoline, et Biden uuesti kandideeriks. Ma ei näe ühtegi potentsiaalset demokraati tema asemel. Vabariiklastel on võibolla DeSantis ja Nikki Haley, kui nad uuesti Trumpi ei vali.
Raul Eamets – Kas rahatrükk päästab maailma?
Raul Eamets: Euroopas on 2014.-2015. aastatest massiivselt raha juurde trükitud. Seda nimetatakse viisakamalt varaostuprogrammideks jm, aga need on ilusad nimed asjale, mille nimi on raha trükkimine.
Miks pole toimunud suurt hinnatõusu? Uus raha on liikunud aktsiatesse. See trend pole ainult USAs vaid ka mujal maailmas. Metallide puhul algas suurem hinnatõus juba 2000ndate aastate alguses, aga sai kiire hoo sisse 2008-2009 pärast finantskriisi. Lisaks sellele kuld, mis läbi ajaloo on olnud atraktiivne investeerimisobjekt – 2014-2015 aastast alates püsivalt tõusnud. Loomulikult ei jää tõusust kõrvale ka kinnisvara. Euroopas on Eestis kinnisvarahinnad peaaegu kõige kiiremini kasvanud.
Spekulatiivne raha on jõudnud ka CO2 kvootidesse, mis on püstjoones üles läinud. Väga palju reaalset raha läinud ka virtuaalmaailma – Bitcoin, NFTd, Ethereum. Praegu on USAs populaarne nn moodne majandusteooria, mis on sisuliselt inflatsioonimaksu kehtestamine – valitsus laenab läbi võlakirjade raha ja siis finantseerib neid läbi rahatrüki.
Varem või hiljem jõuab rahatrükk ka tarbija rahakotti – tundub, et see aeg hakkab kätte jõudma. Näeme hinnatõusu igal pool maailmas. Eesti Panga aasta alguse inflatsiooniennustus ütles, et aasta jooksul peaks inflatsioon taltuma. Vene agressiooni majanduslik mõju – energiakandjate, teravilja, metalli ja puidu ning väetiste hinnatõus. Kriisi tingimustes hakkavad aktsiahinnad ja CO2 kvoodi hinnad langema, samas võimendab spekulatiivne raha nafta, teravilja jm hinnatõusu.
Hinnatõus tekitab ka palgatõusu, mis omakorda hinnatõusu – hakkab kerima protsess, mis teatud tingimustes võib jõuda hüperinflatsioonini. Kõrgemad palgad tähendavad ka tööjõumahukate töökohtade väljatõrjumise – näiteks kassiirid asendatakse iseteeninduskassadega. Sõjapõgenike vool tähendab samas täiendavat tööjõudu, mis peaks pidurdama palgatõusu – kui palju, mis mahus, sõltub väga paljudest faktoritest. Praegu täiesti ebaselge, kaua sõda kestab.
Sõja tingimustes on alati suurenenud kaitsekulutused, suureneb patriotismist kodumaiste kaupade tarbimine, võetakse täiendavat laenu ja siin võib tõepoolest rahatrükk maailma päästa. Sisendite hinnatõus jõuab kaupadesse viiteajaga. Maailm on muutunud määramatuks, mis ei võimalda pikki plaane teha.
Kutsun üles toetama Eestis õppivaid Ukraina tudengeid, sest nende olukord on väga keeruline.
Sten Tamkivi – Krüptotehnoloogiad: interneti kolmas tulemine
Sten Tamkivi: on kaks internetimaailma – Hiina ja teisel pool Meta, Google, Microsoft, Amazon, Apple ja idufirmad. Maailm vajab kolmandat internetti nende kahe vahele.
Algusaegadel oli internet hajutatud, mis oli oluline alustala, kuna interneti lõi USA valitsus eesmärgiga, et see peaks vastu ka tuumasõjale. See internet, mis täna taskus on vargsi muutunud – inimesed mitte ainult ei loe teksti, vaid ka loovad sisu, kogemus on interaktiivne. Samuti on tänapäeval kontroll interneti üle tsentraliseeritud.
Nn WEB3 – krüptoraha, digitaalsed varad, NFTd. Detsentraliseeritud finantside maailm on tekkinud sisuliselt kahe aastaga. On ka ohud – kõlab kenasti, et on idealistlik hipilik tulevikumaailm. Krüptokuritegevus oli 14 miljardit dollarit kõikidest krüpotehingutest eelmisel aastal, aga legaalse tegevus maht on ka plahvatuslikult kasvanud. Krüpto on aga läbipaistev, tehingud plokiahelal näha. Ebaproportsionaalselt suur hulk maailma krüptoettevõtetest on registreeritud Eestis, nii et kui ühega on mingi probleem, mõjutab see meie mainet.
Riigid saavad kontrollida kohti, kus krüptoraha vahetatakse tavaraha vastu. Krüpto pole seetõttu alternatiiviks SWIFTile. Coinbase pani 25 000 venelastele kuuluvat krüptokontot sõja alguses kinni.
Internet võiks olla läbipaistvam ja hajutatum. Eestil head võimalused, kuna meil juba ID-kaart ja muud tehnilised arendused, väike avatud majandus.
Kuuno Vaher – Ravimitööstus – kes päästab maailma?
Kuuno Vaher: on täiesti uskumatu, olles ravimiarendusega seotud, kui palju teadmisi lisandub praegu valdkonda. Samas lisandub ka komplekssust. Haiguste suremus on langev, paljud varem surmavad haigused on muutunud kroonilisteks – toimub kiire areng positiivses suunas. Peame tegelema rohkem preventsiooniga. COVID-kriis – kõik saime aru, või vähemalt enamik, et oluliselt odavam ja mõistlikum on hoida haigus ära, kui tegeleda selle tagajärgedega.
Indiviidid ei suuda enam teaduse komplekssust lahti mõtestada, pöördutakse alternatiivide poole. Oleme seda COVID-kriisi ajal näinud. Informatsiooni ülekülluses ei suudeta efektiivselt kommunikeerida. Eriti idiootne info levib hästi.
USAs suudab vaid kolm protsenti inimestest elada tervislikult, mis tähendab – sööd veidi puuvilja, liigutad end, ei suitseta. Lahenduseks võiks olla “alternatiivse teadmise” või tegevusetuse maksustamine, st isiklik finantsiline vastutus. Indiviid, kes teadlikult kõrvale kaldub, peab rohkem maksma, nii suudame tervishoiueelarvetega vastu pidada. Koolis peaks õpetama, et puudub “tõde” – on vaid hetke parim teadmine. Tavainimesel jookseb juhe kokku, kui täna tuleb üks info, homme veidi teine, aga see on tervishoius tavaline. Teiseks peaks õpetama allikakriitilisust.
Tervishoiu rahastus pole jätkusuutlik. Kui soovime hoida sama taset, on vaja oluliselt ressursse juurde. Tervishoiusüsteemis on meeletu hulk andmeid – targem andmeanalüüs võimaldab väga palju optimiseerida. Piirid andmeanalüüsi ja arenduse vahel on täiesti kadunud, väga suur osa on tehnoloogial. Laitmatult peab töötama valitsuse, ülikoolide ja erasektori koostöö.
Miks pole uusi tüvepõhiseid vaktsiine? Kliinilised uuringud peavad toime kinnitama. COVIDi lained lähevad üles-alla. Teed näiteks ravimiuuringut piirkonnas, kus on omikron, aga järsku tuleb seal delta.
Kui on väga suur kriisisituatsioon, on erandid lubatud, aga üldiselt peab näitama uuringutega toimet. Keegi ei taha kasutada vähiravimit, mille kohta pole teada, kas see toimib.
Einari Kisel – Rohepöörde dilemmad ja trilemmad
Einari Kisel: rohepööre pole nii must-valge, kui poliitikud seda esitavad. Ma pole rohepöörde fänn ega aktivist, vaid realist. Rohepööre on tehtav, küsimus, kuidas seda praktikas läbi viiakse. Viimaste nädalate sündmuste tõttu peaks kõiki rohepöördega seoses välja öeldud rahanumbreid käsitlema reservatsioonidega.
Nafta, gaas ja kivisüsi on olnud riikide mõjuvõimu ja hirmuvalitsuse allikad viimased 100 aastat, rohepöörde üks eesmärke on ka ELi energiasõltuvuse vähendamine. Energeetika trilemma – julgeolek, taskukohasus, keskkonnasäästlikkus. Rohepööre peaks teoreetiliselt võimaldama kõiki kolme. Samas on probleemid – näiteks vajavad samaaegselt suuri investeeringuid nii taastuvenergeetika arendamine kui hoonete renoveerimine energiatõhusaks. 1500 MW põlevkiviplokke on suletud, 300 MW tuulikuid ainult asemele tulnud. Rohepööre töötab sellest otsast, et paneme vanu saastavaid plokke kinni, aga ei ehita piisavalt uusi asemele.
Rohepööre nõuaks ehitusmahtude kolmekordistamist, aga juba täna on projekteerijaid, ehitajaid jne vähe, Ukraina ehitajad ka enam ei aita, sest nad ehitavad tulevikus Ukrainat üles. Järgmine probleem – rohepöördest võidavad esmajärjekorras jõukad, kes suudavad investeerida renoveerimisse ja oma elektri tootmisesse. Ilma riigi toeta suureneb potentsiaalselt “energiavaeste” osakaal, kes hakkavad maksma energia eest kõrgemat hinda. See võib kaasa tuua rohepöörde osas poliitilise suunamuutuse.
Veel üks dilemma – liberaalne vs riikide poolt juhitud energiaturg. Viimastel aastatel olnud väga liberaalne lähenemine. Mida avatum on turg, seda vähem investeeritakse tootmisesse ja rohkem võrkudesse, kus risk väiksem. Kui ehitataks liine kahe riigi vahel, maksab ka EL suure osa kinni. Selle tulemusena tootmist ilma toetusteta on jäänust järjest vähemaks, mis toob kaasa ka hindade volatiilsuse. Reserve liberaalse turu kontekstis riigid hoida ei taha, see seotud lisakuludega ja tähendaks konkurentsipositsiooni halvendamist. Tulemus aga, et kui külmad ilmad, on vaja energiat rohkem toota, tulevad suured hinnakõikumised.
Heitmekaubanduse puhul täna on turul hinnasignaal paljuski manipuleeritav heitmekvoodi näol. Võiks olla mingilgi moel selgelt prognoositav, aga täna sellist mudelit pole. Näeme, et ilma mingi sisulise loogikata on CO2 kvoodi hind hoopis langenud, kuigi fossiilkütuseid kasutatakse rohkem. Loogiliselt peaks kvoodi hind veelgi kõrgemale minema. Taust võib olla see, et mõni spekulant tahtis kiiresti raha EList välja viia.
Vanade jaamade sulgemine toimunud kiiremini kui uute ehitamine, liberaalne turg annab signaali, et vanu võimsusi vaja pole, aga uusi piisavalt kiiresti juurde ei tule.
Maksutulude dilemma – Eestis fossiilkütustega seotud eelarvetulud ilma käibemaksuta moodustasid 7% eelarvest ehk ligi miljard eurot. Rohepööre tähendab sisuliselt, et see tulu läheb nulli 2050. aastaks. Maailmas on ka riike, mille fossiilkütustega seotud tulu moodustav riigieelarvest üle 70%. Maksusüsteemid vajavad restarti, nafta- ja gaasiriikides majanduste täielikku reformi.
Mõjuvõimu küsimus: valdav osa nn “puhta energia metallidest”, mis on päikesepaneelide, akude ehitamiseks vajalikud, toodetakse Hiinas. Ka Indoneesias, Tšiilis, Kongos, kus samuti neid metalle toodetakse, on Hiina sees – kontroll nihkub järjest rohkem Hiina kätte. Haruldaste muldmetallide osas pildil ka Eesti Silmet.
Rohepööre vajab maavarasid ja tehaseid, eeldab ka tunduvalt suuremat maa ja mere kasutust. Vastuseis Euroopas nii suur, et kaevandusi rajada väga raske. Uued kaevandused, tehased ja elektrijaamad nõuavad avalikkuse heakskiitu, regulatsioonide muutmist ja manipulatsioonivõimaluste kõrvaldamist. Peame vaatama, et ei ostaks vajalikke seadmeid sisse jälle Hiinast.
See, kuidas rohepööre toimub, läheb läbivaatamisele. Küsimus, kuidas EL omaenda ressursse ja tootmist üles ehitab. Vastasel juhul anname mõjuvõimu Hiina kätte. Ühelt poolt väheneb Vene ja Lähis-Ida riikide mõjuvõim, teiselt poolt Hiina mõjuvõim tõuseb – ELis ei ole täna sellele head vastust.
Tuumajaam Eesti kontekstis on väga kauge lahendus. Ajaliselt vaja kiiremini tegutseda. Kogu Euroopa kontekstis samas kindlasti. Hea näha, et sel nädalal alustas tööd Soome uus tuumajaam, mis natuke leevendab olukorda, mis meil siin on.
Saksa tuumajaamade sulgemine oli väga emotsionaalne otsus pärast Fukushimat, võimaldas saada avalikkuse toetust. Tegelikult kui vaatame Kesk-Euroopa energiahindu, siis meie oleme suhteliselt pehmelt pääsenud.
Oleks vaja, et need, keda projektid mõjutavad, saaks ise nendest ka tulu. Näiteks Taanis see päris hästi vastu võetud ja juurdunud. Meil seda praktikas rakendada on keeruline. Üks probleem, et on juba tekkinud halbu kogemusi, kohalikke elanikke on välja vihastatud, ja need näited levivad väga kiiresti.
Pole vaja otsida uusi kaevandusi, vaid paremini ära kasutada aherainejääke, põlevkivijääke. Seal on ka väga palju metalle sees. Kui oleme saaste tekitanud, siis üritaks selle ära minimeerida ja luua hea pretsedendi, et rohepööre muudab hoopis keskkonda paremaks.
Allan-Hermann Pool – Kes valitseb meie käitumist – motivatsioonide tark- ja riistvara meie ajus
Allan Hermann Pool: motivatsioonilisi protsesse on võimalik elektrilise stimulatsiooniga esile kutsuda. Enamus motivatsioonilisi ajutuumasid vahendavad mitmeid motivatsioone, ei saa täpselt lokaliseerida. Aju nn elementaarosake on närvirakk, närvirakud moodustavad närvivõrke. Aju rakutüüpide atlas on analoog Mendelejevi tabelile.
Hiire teatud ajurakkude stimuleerimisel on võimalik tekitada kontrollimatut janu, agressiooni.
Marti Aavik – kokkuvõte
Marti Aavik: osad tuttavad inimesed on alles praegu ärganud – mitte, et oleks enne olnud putinistid, aga olid “nüansseeritud” nägemusega. Teaduse tegemine nõuab aega, mida sõjas pole. Edward Lucas viitas tsiviiljuhtimise probleemidele – NATOl tohutud ressursid, USAl armee, aga selle liigutamiseks on vaja tahet. Ka Eestis on võimalik teha teadust, arendada tervishoiudu jne vaid siis, kui on riiklik iseseisvus ja infrastruktuuri puruks ei pommitata.
Poliitikutel on justkui konsensus, et riigikaitse vajab kiiresti lisaraha, aga me ei tea, mis on summad ja ei näe otsust toimumas kiiresti. Venemaa sõjad näidanud, et esialgu lähevad mütsiga lööma, siis näevad et sellest ei tule midagi välja, siis hakkavad terroriseerima tsiviilelanikkonda. Aleppo põhjal – esialgu kortermajade pihta, siis aga kui inimesed põgenevad mošeedesse, antakse küüniliselt nende pihta löök. Järgmiseks tulevad tšekistid – vahistamised, piinamised keldrites. Peame tegema kõik, et meiega siin seda ei juhtuks. Võibolla tuleks kohe kaitse arendamisse panna 10% SKTst ja igal järgneval aastal paar protsenti juurde?
Kui kuulen plaani, et las tulevad sisse, aga siis hakkame tagasi vallutama – vahepeal on juba midagi juhtunud, meie elutöö puruks pommitatud, osa inimesi ära tapetud, pagulusse aetud. Peaksime kõik mõjutama poliitikuid, et teeme nii kiiresti, kui saame.
Ettekandeid näed SIIT
Pildigaleriid näed SIIT
Postimees meediakajastused:
https://majandus.postimees.ee/7485728/aare-tark-kurjuse-impeerium-ei-ole-kuskile-kadunud
https://majandus.postimees.ee/7479660/eestit-varitsevad-ohud-sunnivad-julgeolekut-esikohale-seadma
https://majandus.postimees.ee/7485746/neuroteadlane-kes-valitseb-meie-kaitumist