1. märtsil 2026 jõustusid hoiu-laenuühistu jt seaduste ulatuslikud muudatused, mis muudavad sektori senist tegevusmudelit oluliselt. Muudatuste eesmärk on suurendada läbipaistvust, tugevdada liikmete ja hoiustajate kaitset ning valmistada sektor ette üleminekuks finantsjärelevalvele alluvatele tegevusvormidele.

Kõige põhimõttelisema muudatusena ei saa alates 1. märtsist 2026 enam uusi hoiu-laenuühistuid asutada. Senised ühistud võivad tegutseda edasi üleminekuperioodi jooksul, kuid pikemas perspektiivis tuleb valida uus tegevusmudel. Kui soovitakse jätkata hoiuste kaasamisega, tuleb liikuda krediidiasutuse, sealhulgas ühistupanga vormi. Kui soovitakse jätkata mõne muu finantsteenuse osutamist ilma hoiuseid kaasamata, saab tegevust jätkata näiteks tulundusühistuna makseasutuse või krediidiandjana. Senine hoiu-laenuühistu mudel kehtib kuni 2029. aasta 1. märtsini.

Jõustunud muudatused karmistavad märgatavalt kapitali- ja tegevusnõudeid. Tõsteti osakapitali, sisseastumismaksu ja osamaksu piirmäärasid ning täpsustati liikmeskonna kujunemise põhimõtteid. Juhatus peab enne liikme vastuvõtmist hindama isiku tegelikku seost ühistu majandustegevusega, et tagada ühistulise tegevusmudeli sisuline toimimine.

Oluliselt täpsustati likviidsus- ja riskijuhtimise nõudeid. Hoiu-laenuühistul peab olema piisav likviidsuspuhver, mis võimaldab täita liikmete nõudeid ka stressiolukorras, näiteks kui lühikese aja jooksul soovitakse välja võtta märkimisväärne osa hoiustest. Seadus paneb ühistule kohustuse korraldada oma tegevus viisil, mis ei tugine liigselt lühiajalistele finantseerimisallikatele ning võimaldab säilitada jätkusuutlikkuse ka keerulisemates majandusoludes.

Karmistati ka laenutegevuse reegleid. Seadus rõhutab vastutustundliku laenamise põhimõtet ning nõuab krediidivõimelisuse hindamist usaldusväärsete andmete alusel. Füüsilisest isikust liikmetele antava tarbijakrediidi puhul kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid ning krediidivõimelisuse hindamisel ei tohi tugineda üksnes tagatise väärtusele. Iga laenu kohta tuleb pidada krediiditoimikut, mis sisaldab krediidiotsuse tegemiseks ja jälgimiseks vajalikke andmeid ja dokumente.

Muudatused puudutavad ka juhtimist ja järelevalvet. Juhtorganite liikmetele kehtestati täpsemad sobivus- ja maine nõuded ning suurendati revisjonikomisjoni rolli riskide tuvastamisel ja rikkumiste jälgimisel. Lisaks tavapärasele aastaaruande auditile tuleb teha ka eritöö, mille käigus hinnatakse muu hulgas kapitali, likviidsuse ja laenupiirangute nõuete täitmist.

Liikmete teabeõigusi laiendati samuti märkimisväärselt. Liikmel on õigus saada rohkem teavet ühistu finantsseisundi, likviidsuse, juhtorganite ning laenuportfelli kohta. Muudatuste eesmärk on parandada läbipaistvust ning võimaldada liikmetel paremini hinnata ühistu majanduslikku olukorda.

Oluline on ka see, et alates 1. juulist 2026 ei või hoiu-laenuühistud enam sõlmida uusi hoiuselepinguid ega anda uusi tarbijakrediidi laene füüsilistest isikutest liikmetele, samuti ei või nad selliste lepingute kehtivust pikendada. Kui ühistu soovib jätkata krediidiasutuse, makseasutuse või krediidiandjana, tuleb vastav tegevusluba taotleda hiljemalt 1. jaanuariks 2027.

Kokkuvõttes tähendab reform, et hoiu-laenuühistute sektor liigub senisest rangema regulatsiooni ja järelevalve suunas. Praktikas sunnib see ühistuid lähiaastatel otsustama, kas jätkata tegevust finantsjärelevalve all oleva tegevusloa alusel või loobuda hoiuste kaasamisest.