Justiits- ja digiministeeriumis on valminud seadusemuudatused, mis toovad kaasa üle 100 uuenduse äriseadustikus. Muudatuste peamine eesmärk on muuta osaühingute ja aktsiaseltside tegevus paindlikumaks, vähendada piiranguid ning lahendada praktilisi probleeme.
Allpool on toodud olulisemad osaühinguid puudutavad muudatused:
- Kvooruminõude kaotamine osanike koosolekutel. Otsuste vastuvõtmisel kaotatakse üldine kvooruminõude reegel. Kui seni pidi koosolekul olema esindatud üle poole häältest, siis edaspidi kvooruminõuet automaatselt ei ole. Siiski säilib osaühingutel võimalus määrata endale sobiv kvoorumikoormus oma põhikirjas.
- Lihtsam asutamine ja osakapitali suurendamine. Osaühingu asutamisel saab rahalise sissemakse tegemiseks kasutada registripidaja deposiiti. Samas kaob senine võimalus kasutada e-äriregistri kaudu avatavat stardikonto lahendust. Kui rahaline sissemakse ei ületa 50 000 eurot, piisab selle tõendamiseks vaid juhatuse kinnitusest. Sellisel juhul ei ole asutamisel ega kapitali suurendamisel vaja avada eraldi maksekontot ega kasutada kohtu deposiiti. Juhatus lihtsalt kinnitab äriregistrile, et raha on tasutud.
- Laenude lihtsam konverteerimine osakapitali. Kui osaühingu osakapitali suurendatakse mitterahalise sissemaksega, milleks on ettevõtte pangakontole kantud laenu ja intressi nõue, ei pea selle väärtust kontrollima audiitor. See kehtib ka siis, kui nõude väärtus või osakapital ületab 25 000 eurot.
- Osanike kaitse oma osade müümisel. Uued reeglid parandavad osanike kaitset olukorras, kus võõrandatakse osaühingule endale kuuluvaid osasid (oma osad):
- Oma osade müük saab toimuda ainult osanike otsuse alusel;
- Osanikel on osaühingule kuuluva osa ostmisel eelõigus võrdeliselt oma senise osalusega. Selle eelõiguse saab välistada vaid osanike ühise otsusega.
Vastav muudatus hoiab ära senised juhtumid, kus oma osade müügiga muudeti varjatult osalusproportsioone vaid valitud osanike kasuks.
- Rangem konkurentsikeeld ja pikem aegumistähtaeg juhatusele. Juhatuse liige ei tohi ilma osanike (või nõukogu) nõusolekuta olla samal tegevusalal tegutseva ettevõttega töö- või käsunduslepingus. Erandiks on vaid samasse kontserni kuuluvad ühingud. Juhatuse liikme konkurentsikeelu rikkumisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg pikeneb seniselt kolmelt aastalt viie aastani.
- Tahteavalduste kättetoimetamine, kui juhatus puudub. Kui osaühingul pole ühtegi juhatuse liiget, on edaspidi õigus esitada ettevõttele suunatud ametlikke teateid ja tahteavaldusi isiklikult igale osanikule. See lihtsustab suhtlust ettevõtetega, millel puudub toimiv juhtorgan.
- Eri liiki osade tähistamine põhikirjas. Kui osaühingul on kasutusel eri liiki osasid, tuleb need põhikirjas tähistada ladina tähestiku järjekorras (nt A-liigi osa, B-liigi osa jne). Selle muudatuse tegemiseks põhikirjas on aega kuni 1. aprillini 2028 ning muudetud põhikiri tuleb äriregistrile esitada hiljemalt 1. novembriks 2028.