Riigikogu võttis vastu planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused, mille pikaajaline eesmärk on vähendada bürokraatiat ning aidata muuta planeeringute ja ehituslubade menetlemine ettevõtjate jaoks kiiremaks, selgemaks ja paindlikumaks.

Olulisemad uuendused ettevõtjatele ja arendajatele:

  1. Bürokraatia vähenemine ja lühemad menetlusajad. Kaob kohaliku omavalitsuse (KOV) eriplaneering ning edaspidi saab olulise mõjuga ehitisi planeerida tavalise detailplaneeringuga. Kui eriplaneeringu keskmine aeg on seni olnud umbes 4 aastat, siis detailplaneeringuga saab sama tulemuse keskmiselt 2,2 aastaga. Samuti on omavalitsustel rohkem võimalusi lahendada ehituslikke küsimusi otse projekteerimistingimustega, mis säästab aastaid;
  2. Selgemad tähtajad ja järelevalve. Planeerimismenetluse korraldajal on edaspidi õigus määrata tähtaegu juhtudel, kus seadus neid ette ei näe, mis hoiab protsessi liikumas. Lisaks saab Maa- ja Ruumiamet õiguse teha omavalitsustele ja asutustele ettekirjutusi, kui tuvastatakse põhjendamatu viivitus või tähtaegadest mittekinnipidamine;
  3. Uus digikeskkond (PLANIS). Juba 2026 aasta algusest alates on kasutuses uus planeeringute digitaalne menetluskeskkond (PLANIS), mis asendas senise andmekogu PLANK. Tegemist on ühtse platvormiga, kus kogu info on reaalajas jälgitav, muutes asjaajamise läbipaistvaks ja mugavaks;
  4. Detailplaneeringute 10-aastane tähtaeg. Alates 1. jaanuarist 2027 kehtestatavad uued detailplaneeringud muutuvad 10 aasta pärast automaatselt kehtetuks, kui omanik ei ole selle aja jooksul alustanud maatoimingute või ehitustegevusega. See muudatus hoiab ära olukorrad, kus aegunud planeeringud elamualadel aastakümneteks seisma jäävad.

Muudatused jõustuvad osaliselt käesoleva aasta teises pooles ja osaliselt 2027. aasta alguses.