1. augustil 2026 jõustusid ehitusseadustiku ja sellega seonduvate teiste seaduste muudatused. Seadusemuudatuste eesmärk on ajakohastada kehtivat ehitusõigust ning muuta ehitus- ja planeerimisprotsessid oluliselt lihtsamaks, kiiremaks ja paindlikumaks.
Suureneb projekteerimistingimuste roll. Seadusemuudatuse suurimad sammud puudutavad projekteerimistingimusi. Praktikas tähendab see, et mitmel juhul kaob vajadus muuta aja- ja ressursimahukat detailplaneeringut.
Edaspidi piisab üksnes projekteerimistingimuste täpsustamisest, kui soovitakse krundile lisada väiksemaid abihooneid, näiteks saun, kuur või garaaž. Samuti saab projekteerimistingimuste täpsustamisega muuta rajatava hoone aluspinda või korruste arvu. Muudatused võimaldavad lihtsamalt täpsustada ka rajatise liiki – näiteks asendada senine elektriküte maaküttega.
Loamenetlused muutuvad kiiremaks ja bürokraatia väheneb. Seadusandja on astunud selge sammu paberimajanduse vähendamise suunas.
- Ehitusteatise pikem kehtivus: Ehitusteatise kehtivusaeg pikenes neljale aastale. See annab arendajatele kindluse, et ehitustegevuse viibimisel ei ole enam vajadust kohalikku omavalitsust korduvalt teavitada.
- Kasutusloast loobumine: Eramajade, paariselamute ja kuni kahe korteriga elamute puhul on loobutud senises vormis kasutuslubade taotlemisest. Nende puhul piisab ehitisregistris esitatavast lihtsustatud kasutusteatisest, mis kajastab hoone põhiandmeid.
- Suuremad ehitusprojektid: Kui korraga ehitatakse mitut hoonet, ei ole enam vaja esitada iga hoone kohta eraldi kasutusloa taotlust.
- Väiksemad mitteelamud (alla 20 m²): Selliste hoonete püstitamiseks ei ole üldse tarvis ehitusluba ega teatist – piisab vaid projekteerimistingimuste täpsustamisest.
- Puurkaevude rajamine: Puurkaevu ja -augu rajamisel ei ole kohustust asukohta eelnevalt kooskõlastada, piisab vaid ehitusteatise ja projekti esitamisest.
Vanade hoonete seadustamine muudeti selgemaks ja soodsamaks. Olulised uuendused tehti ka vanade ja õigusliku aluseta hoonete seadustamisel, mis annab omanikele hea võimaluse oma kinnistud ja hooned korrektselt ehitisregistrisse kanda.
- Enne 1. juulit 2015 ehitatud hoonete seadustamise ainsaks eelduseks on hoone ohutus.
- Enne 22. juulit 1995 rajatud ehitised loetakse aga automaatselt õiguspärasteks.
- Lisaks kaotati senine 500-eurone riigilõiv, mida tuli varasemalt maksta seadustamata hoonete registrisse kandmisel.
Uus kohustus: varjendite rajamine uutele hoonetele. Praktilise ja olulise nõudena tuleb arendusprojektide kavandamisel arvestada varjendite rajamise kohustusega, mis rakendus alates 2026. aasta 1. juulist. Siiski on oluline täpsustada, et see nõue ei laiene igale uuele ehitisele – näiteks on kohustusest täielikult vabastatud eramud, paarismajad ja ridaelamud. Varjendi rajamine on kohustuslik eelkõige suurematele, vähemalt 1200 m2 suletud netopinnaga hoonetele, mille hulka kuuluvad näiteks kolme ja enama korteriga kortermajad, büroo- ja kaubandushooned, majutusasutused ning mitmed avalikud hooned. Nõude täitmine on samas muudetud menetluslikult paindlikumaks – uue hoone juurde varjendi lisamiseks piisab projekteerimistingimuste täpsustamisest, eeldusel, et piirkonna üldplaneering seda võimaldab.