Võlausaldaja huvide kaitse võlgniku maksejõuetuse korral
Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (edaspidi VÕVS) eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule tema võlgade ümberkujundamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele ja menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses.
Praktikas võivad esineda juhtumid, mil võlgniku vastu on esitatud pankrotiavaldus ja määratud on ka ajutine pankrotihaldur, kuid võlgnik esitab enne pankrotiavalduse lahendamist järjest uusi võlgade ümberkujundamise avaldusi. Isegi kui maakohus neid avaldusi VÕVS-is sätestatud aluste puudumise tõttu menetlusse ei võta, on võlgnikul VÕVS-i kohaselt õigus maakohtu määruse peale edasi kaevata. Määruskaebuse läbivaatamine võtab aega ning see põhjustab pankrotiavalduse lahendamise venimise.
Riigikohus leidis 18. novembri 2020 otsuses nr 2-18-15384, et võlgade ümberkujundamise menetlus kui alternatiiv pankrotimenetlusele ei tohi tähendada seda, et pankrotimenetlust ei ole üldse võimalik läbi viia, kuna võlgnik esitab järjest uusi põhjendamatuid võlgade ümberkujundamise avaldusi.
Kolleegium leidis, et olukorras, kus võlgade ümberkujundamise avalduse esitanud isiku vastu on esitatud ka pankrotiavaldus, tuleb võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise otsustamisel hinnata seda, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu või mitte. Juhul kui selgub, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, tuleb võlgade ümberkujundamise avaldus jätta menetlusse võtmata. Samas määruses võib maakohus juhul, kui esinevad vastavad alused, kuulutada välja võlgniku pankroti.
Kui võlgnik vaidlustab eelnimetatud määruse ja kõrgema astme kohus maakohtu määrust ei muuda, on tõhusalt ja kõrgema astme kohtu kontrollituna lahendatud ka pankroti väljakuulutamine ning välditud pankrotimenetluse venitamist. Kui kõrgema astme kohus peaks maakohtu määruse tühistama pankroti väljakuulutamise osas, peab kohus hindama, kas esinevad võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise muud eeldused.
Suureneb kohtutäiturite süsteemi efektiivsus ja jätkusuutlikkus
Riigikogu võttis 24. novembril 2020 menetlusse Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, et muuta praegust kohtutäiturite süsteemi, mis on mitmendat aastat toimeraskustes.
Kuna kohtutäituritel on jäänud tööd vähemaks, on langenud nende tulud ning need1 on äärmiselt erinevad. Eelnev on põhjustanud olukorra, kus osal kohtutäituritest on keeruline või isegi võimatu nõudeid piisavalt hästi täita. Samuti erineb eelneva tõttu kohtutäiturite praktika ja seepärast koheldakse menetlusosalisi erinevalt ning pahatihti ei tagata nende õigusi piisavalt.
Eelnõuga soovitakse luua eeldused suurearvulise toimeraskustes kohtutäiturite süsteemi efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks. Selleks pakub eelnõu välja järgmised olulisemad muudatused:
(a) senist avaliku võimu kandja nõuete jagamise mudelit muudetakse selliselt, et sarnaselt eranõude omanikuga võib avalik-õigusliku nõude omanik valida ise kohtutäituri, säilitades samas senise võimaluse jagada nõuet keskse jagamise lahenduse abil;
(b) sissenõudjale muudetakse odavamaks ja lihtsamaks täiteasja üleandmine teisele kohtutäiturile;
(c) ühtlustatakse Maksu- ja Tolliameti ning kohtutäiturite läbiviidava sundtäitmise regulatsioone, näiteks sundtäitmisega ühinemise, tulemi jaotamise jms osas;
(d) muudetakse kohtutäiturite tasusätteid, et need vastaks viimastel aastatel toimunud muudatustele ja võimaldaks hüvitada kohtutäiturile täiteasja menetlemisega tekkinud kulud;
(e) kaotatakse ebamõistlik piirang, mis välistab kohtutäiturile ja notarile kohtuasjas kantud õigusabi kulude hüvitamise;
(f) riik hakkab maksma kohtutäiturile tasu igakuise elatise sissenõudmise eest.
Eelnõuga väljapakutud muudatuste tulemusena paraneb rahaliste nõuete laekumine, kuna kohtutäiturid suudavad rakendada neile seadusest tulenevaid meetmeid (näiteks tuvastada ja arestida võlgniku vara, küsitleda võlgnikku, nõuda võlgniku vannet kohtus, monitoorida võlgniku seisu jm) edaspidi tõhusamalt. Jätkusuutlikuma büroopidamisega ühtlustub kohtutäiturite praktika, võlgnike ja sissenõudjate õigused ning huvid saavad paremini tagatud ning Justiitsministeeriumi ja kohtute halduskoormus langeb. Kasvab vabakutseliste kohtutäiturite efektiivsus ja jätkusuutlikkus. Luuakse eeldused elatise nõuete paremaks sissenõudmiseks ja kohtutäiturite õiglasemaks tasustamiseks. Riigil võimaldatakse valida kohtutäiturit nagu erasissenõudjal, säilitades paralleelselt senise nõuete keskse jagamise lahenduse. Samuti avardatakse sissenõudja võimalusi kohtutäituri vahetamisel ehk täiteasja üleandmisel.
Seadusemuudatused plaanitakse jõustada üldises korras, v.a lapse elatise sissenõudmise eest riigi poolt kohtutäiturile tasu maksmist puudutavad sätted, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2023.
1Tähendab otseselt võimekust pidada üleval bürood, investeerida arendustegevusse, kasutada sissenõudmisel laialdaselt kõiki seadusest tulenevaid võimalusi jne.
Pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontroll hankemenetluses
Kohtuasja nr 3-20-924 asjaolude kohaselt pöördus hankija kolmanda isiku poole, nõudes tema pakkumuse maksumuse kohta selgitust. Sellega algatas ta pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli ning tal tuli pakkuja vastust ka sisuliselt hinnata.
Riigikohus märkis viidatud asjas 4. novembril 2020 tehtud otsuses, et kuigi alapakkumuse tuvastamise üks peamine meetod on pakkumuse hinna ja majandusliku väärtuse võrdlus, ei ole alust pidada põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks igasugust alla omahinna pakkumust. Ei praeguse riigihanke alusdokumentides ega ka konkreetse teenuse hankimisel kohalduvates eriseadustes pole sätestatud ristsubsideerimise keeldu. Kolleegium on selgitanud, et ristsubsideerimise keelu korral sekkub riik või kohaliku omavalitsuse üksus ettevõtte tegevusse ning keelab teatud käitumise majandus- ja kutsetegevuses, näiteks ühe kaubaturu kahjumi katmise teise kaubaturu kasumi arvel. Ettevõtjatel pole üleüldist keeldu oma hindu lepingute üleselt ristsubsideerida, see kehtib erinormidest tulenevalt vaid teatud sektorites (näiteks on ristsubsideerimine sõnaselgelt keelatud ühistranspordiseaduse §-ga 23 või elektrituruseaduse § 58 lõikega 1).
Juhul kui pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, tuleb RHS § 115 lõike 8 alusel hankijal pakkumus tagasi lükata. Küll aga on hankijal hindamisruumi otsustamisel, kas pakkumuse madal maksumus on põhjendatud. „Põhjendamatult madal maksumus” on määratlemata õigusmõiste. Riigikohus on varasemalt asjas nr 3-3-1-50-15 tehtud otsuses selgitanud, et hankedirektiivid ei sätesta täpselt, millal on pakkumuse maksumus põhjendamatult madal, ega määratle meetodit selle kindlakstegemiseks. Seetõttu on selle määratlemine liikmesriigi ja täpsemalt hankija ülesanne, kuid see peab toimuma objektiivselt ja mittediskrimineerivalt (Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C-286/99, punktid 67 ja 69). Hankijal tuleb pakkuja selgituse hindamisel arvestada kogumis kõiki asjassepuutuvaid fakte, silmas pidades, et lubatud põhjenduste loetelu seaduses on mitteammendav (RHS § 115 lõige 7).
Hankija hindamisruum arvesse võetavate asjaolude osas on siiski piiratud ja RHS-i § 115 lõike 9 alusel peab hankija pakkumuse tagasi lükkama, kui ta tuvastab, et pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest. Lisaks saab põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks pidada pakkumust, mille puhul on tõsine oht, et leping jääb täitmata, või mille puhul pakkuja suudab lepingut täita vaid õigusrikkumise teel saadud eelise tõttu. Pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega ka siis, kui selle aluseks on ilmselge valekalkulatsioon või kohatu lootus, et lepingu hinda õnnestub tulevikus ebaseadusliku muutmise abil tõsta. Samuti võib põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks pidada ilmset konkurentsi kahjustamise katset.
Rahel Behrsin
Advokaat
**************
Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2020. aasta detsembrikuu väljaandes Õigusuudised
