Plaanitakse ulatuslikke muudatusi kehtivasse pankrotiseadusesse
Riigikogu võttis 18.05.2020 menetlusse Vabariigi Valitsuse algatatud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 195 SE. Eelnõuga soovitakse tõhustada pankrotimenetlusi ja parandada seeläbi ärikeskkonna toimimist.
Plaanitavate muudatustega kujundatakse ümber nõuete kaitsmise ja tunnustamise kord. Praegusel ajal toimub nõuete kaitsmine selleks ette nähtud võlausaldajate koosolekul ning vaidlused nõuete üle lahendatakse eraldiseisvates ja aeganõudvates menetlustes. Algatatud eelnõu kohaselt toimub nõuete kaitsmine edaspidi kirjalikult ja tunnustamine kohtus ühes menetluses. Viiakse sisse vastuväidete põhistamise kohustuslikkus ja täiendatakse kaitsmiseta tunnustatavate nõuete nimekirja, mille tulemusel vähenevad vaidlused nõuete üle. Samuti nähakse ette kohtute suurem spetsialiseerumine maksejõuetusasjadele, mille tulemusel lahendavad kohtunikud asju kiiremini ja ühtlasemalt.
Juriidiliste isikute maksejõuetusasjade lahendamine koondatakse Harju ja Tartu maakohtutesse. Füüsiliste isikute puhul jääb kohtualluvus samaks. Lisaks muudetakse läbipaistvamaks ja prognoositavamaks pankrotihalduri tasustamise süsteemi. Kehtiva seaduse järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara suuruse alusel, haldur ei pea oma töö kohta pidama tööajaarvestust ega koostama eeldatavat tegevuskava. Eelnõuga tehakse ettepanek, et haldur peab menetluse alguses oma kulutusi ja võimalikku tasu planeerima kõikides menetlustes ning pidama tööaja arvestust. See muudab menetluse läbipaistvamaks ning aitab kohtutel ja võlausaldajatel halduri tasu kujunemist paremini hinnata. Füüsilise isiku pankrotimenetluses, mis on olemuselt lihtsam, võimaldatakse tasu maksta ühekordse kindlaks määratud toimingutasuna. Haldur ei pea toimingutasu valimise korral tööajaarvestust pidama. Halduri tasu hakkab katma ka halduri üldkulusid, näiteks kulud büroo pidamisele. Sellega seoses tõstetakse halduri tasu alam- ja ülemmäärasid 21 protsenti, mis on keskmine üldkulude määr.
Samuti laiendatakse pankrotiavalduse esitamise kohustust. Kehtiva seaduse järgi on võimalik, et juhatuse liikme puudumisel ei ole kellelgi kohustust esitada pankrotiavaldust. Muudatusega laiendatakse pankrotiavalduse esitamise kohustust isikutele, kellel on kohustus tagada juhatuse olemasolu. Sellised isikud on näiteks osaühingu puhul nõukogu liikmed ja osanikud. Nemad ei vastuta, kui juhatus on olemas. Seoses COVID-19 koroonaviiruse mõjust tingitud majandusliku olukorra ootamatu ja järsu muutumisega võimaldatakse eelnõuga ajutiselt saneerimiskava ja võlgade ümberkujundamise kava paindlikumalt muuta. Kehtiv seadus saneerimiskava muutmist ei võimalda. Tegemist on ajutise võimalusega ja vastava taotluse saab esitada kuni 2020. aasta lõpuni.
Arvutivõrgu abil sõlmitud lepingute tõendamine
Riigikohus selgitas arvutivõrgu abil sõlmitud lepingute tõendamisega seotud asjaolusid, mis on oluline vastavate tehingute üha suureneva osakaalu ja sellega kaasnevate võimalike vaidluste kontekstis.
Riigikohus selgitas käesoleva aasta 25. mai otsuses nr 2-17-124505, missuguseid asjaolusid ja tõendeid pidi hageja esitama selle tõendamiseks, et kostjal oli võimalus hiljemalt krediidivahenduslepingu sõlmimise ajal tüüptingimuste sisust teada saada.
Riigikohus nõustus selles vaidluses ringkonnakohtu eelneva seisukohaga, et kuna leping sõlmiti arvutivõrgu vahendusel, siis saab selle tuvastamisel, kas lepingut sõlmides oli kostjal võimalik tutvuda tüüptingimustega, lähtuda mh elektroonilistes süsteemi logides kajastatust. Riigikohus leidis, et arvutivõrgus tehtud toimingute kohta peetavad elektroonilised süsteemi logid võimaldavad tuvastada, milliste tegevuste tulemusena on andmestik või süsteem jõudnud teatud kindlasse olekusse. Seejuures ei tulene seadusandlusest (mh võlaõigusseadusest) arvutivõrgu abil lepinguid sõlmivatele ettevõtjatele kohustust pidada üksikasjalikke logisid. Niisugused logid võimaldavad aga vaidluse korral tõendada, et tüüptingimused olid kliendile hiljemalt lepingu sõlmimise ajal kättesaadavad ning ta nõustus nendega. Kohaselt peetud logide põhjal on võimalik kontrollida, missugune konkreetne lepingutekst oli kostjale kättesaadav ning et talle kuvati kasutajakonto loomisel ühene ja arusaadav viide lepingu tüüptingimustele. Seega teenib mõistlikus ulatuses logide pidamine ettevõtja huve, lihtsustades vaidluse tekkimisel väidete (mh selle, et klient tegi lepingu sõlmimiseks vajalikud toimingud) tõendamist.
Riigikohus leidis täiendavalt, et arvutivõrgu abil lepinguid sõlmiv ettevõtja võib kliendi võimalust tüüptingimuste sisust teada saada tõendada mh tõenditega selle kohta, et klient vajutas tüüptingimustega nõustumist väljendavat ikooni (nuppu) või tegutses arvutisüsteemi (portaali) kasutades viisil, mis oleks olnud võimatu ilma viidatud nõustumust väljendavat ikooni (nuppu) vajutamata. Seega on arvutivõrgu abil lepinguid sõlmival ettevõtjal võimalik tõendada kas seda, et kasutaja nimetatud ikooni (nuppu) vajutas, või kui esitatud asjaolude kohaselt jätkas klient süsteemi kasutamist järgnevas etapis (nt registreerus kasutajaks), siis seda, et jätkamine ei olnud võimalik ilma nõustumist väljendavale ikoonile (nupule) vajutamata. Lisaks saab võimalust tüüptingimuste sisust teada saada tõendada tõenditega selle kohta, et tüüptingimused olid kliendiga lepingu sõlmimise ajal kättesaadavad ettevõtja kodulehel.
Riigikohus leidis, et eeltoodud asjaolusid saab tõendada ka kaudsete tõenditega. Kaudne tõend ei kajasta küll otseselt faktilist asjaolu ennast, kuid kinnitab või lükkab ümber fakte, mille põhjal on võimalik tõendamist vajava asjaolu esinemist või puudumist järeldada.
Sellega seoses märkis Riigikohus erinevalt alama astme kohtutest, et mh saab seda, et kasutaja tegutses portaali kasutades viisil, mis oleks olnud võimatu ilma viidatud nõustumust väljendavat ikooni (nuppu) vajutamata, tõendada ka teiste kasutajate ja üldiselt lepingu sõlmimise protsessi kohta käiva infoga. Sellisel juhul tuleb aga tüüptingimuste kasutajal vaidluse korral muuta usutavaks ka see, et vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal kattus kliendile kuvatud teave ja lepingu sõlmimise protsess sellega, mis kuvati teis(t)ele sarnase(d) lepingu(d) sõlminud kasutaja(te)le.
Riigikohus märkis veel täiendavalt, et ei ole oluline, kas klient ise eeldas ettevõtja portaalis kasutajaks registreerimisel kasutajatingimuste olemasolu. Lähtuda tuleb sellest, kas keskmine mõistlik kasutaja võis lepingu sõlmimise viisist tulenevalt eeldada, et niisugused kasutajatingimused on olemas.
Ärisaladusena käsitatav info
Riigikohus selgitas, et ettevõtted peavad arvestama, et mitte igasugune ettevõtte poolt konfidentsiaalseks peetav info ei ole käsitatav ärisaladusena.
Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas käesoleva aasta 15. mai otsuses nr 1-18-4590, et ettevõtja konfidentsiaalseks peetud info on hinnatav ärisaladusena üksnes siis, kui see vastab kolmele tingimusele: 1) selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad; 2) sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu; 3) selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.
Riigikohus märkis, et teave ettevõtja klientide ja nendega seotud hinnastrateegia kohta on salajane üksnes eeldusel, et see ei ole kogumis üldteada ega kergesti kättesaadav vastava valdkonna ettevõtjatele, mille tõttu on sel teabel kaubanduslik väärtus.
Riigikohus leidis, et teabe salajasus ja selle kaubanduslik väärtus on tihedalt seotud. Teabe ärisaladusena käsitamiseks peab esinema objektiivne äriline põhjus selle salajaseks hoidmiseks. Teisisõnu peaks teave andma mingi konkreetse eelise konkurentide ees, mis info teatavakssaamisega oma väärtuse kaotaks − selles seisnebki andmete kaubanduslik väärtus nende salajasuse tõttu. Selleks tuleks kirjeldada vaidlusaluse teabe ärilist väärtust ettevõtte jaoks ning selle potentsiaalset kasulikkust tema konkurentidele. Näiteks võib selline väärtus olla teabel mingi toote spetsiifilise koostise või tootmisprotsessi kohta. Viidatud vaidluses selliseid asjaolusid ei esinenud ning teavet ei muuda ärisaladuseks üksnes asjaolu, et tööandja on selle konfidentsiaalseks kuulutanud.
Allar Aru
partner, vandeadvokaat
**************
Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2020. aasta juunikuu väljaandes Õigusuudised
