Lisaaeg juhtidele makseraskustest välja tulemiseks
Riigikogu võttis 20. aprillil 2020 vastu Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, et muuta pankrotiseadust. Seadusemuudatustega peatatakse pankrotiavalduse esitamise kohustuse tähtaja kulgemine seoses koroonaviirusest tingitud eriolukorraga. Seaduse jõustumisel peatub pankrotiavalduse esitamise kohustuse tähtaja kulgemine eriolukorra ajaks ja kaheks kuuks pärast eriolukorra lõppu.
Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on seadusemuudatuse eesmärgiks tagada kriisi tõttu makseraskustesse sattunud ettevõtjatele võimalus eriolukorraga kohaneda ja võtta kasutusele vajalikke meetmeid, sest tavapärased makseraskute ületamise võimalused, nagu uuel turul osalemine, uute toodete väljatöötamine, uute klientide leidmine või ettevõtte ümber struktureerimine ei ole valdavas osas võimalikud.
Kehtiva õiguse kohaselt on juriidilise isiku seadusjärgsetel esindajatel seadusjärgne kohustus esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul maksejõuetuse tekkimisest ning selle kohustuse rikkumisega kaasneb rikkujatele ka isiklik vastutus. Praegune ebakindel olukord koosmõjus seaduses sätestatud tähtajaga paneb juriidilise isiku seadusjärgsed esindajad tugeva surve alla otsustada kiiresti pankrotiavalduse esitamise üle, mis võib viia ettevõtte varade müümiseni kehvades turutingimustes, mis omakorda on kahjulik nii võlgnikule kui võlausaldajatele.
Võimaldamaks ettevõtjatel oma tegevust jätkata ja kohendada äritegevust koroonaviirusest tingitud kriisi ületamiseks, peatatakse pankrotiavalduse esitamise kohustuse tähtaja kulgemine eriolukorra ajal (st alates 12. märts 2020 kuni 17. mai 2020 (kaasa arvatud), kui Vabariigi Valitsus ei otsusta eriolukorda pikendada) ja täiendavalt kuni 2 kuud pärast eriolukorra lõppemist (so kuni 17. juuli 2020). Tähtaja peatamine välistab juriidilise isiku seadusjärgse esindaja vastutuse pankrotiavalduse hilisema esitamise eest kirjeldatud perioodil.
Seadusemuudatus ei mõjuta enne eriolukorda esitatud pankrotiavalduste menetlemist ega ei piira võlgniku õigust esitada pankrotiavaldus iseseisvalt, kuid pikendatud ajavahemiku jooksul ei saa pankrotiavaldust esitada juriidilise isiku võlausaldaja, välja arvatud töötaja, kes ei saa eriolukorras ette nähtud töötasu hüvitist. Füüsilisi isikuid puudutab muudatus üksnes selles osas, et ka nende suhtes ei saa võlausaldajad pankrotiavaldust esitada, sest füüsilisel isikul endal pankrotiavalduse esitamise kohustus puudub.
Kiireloomuline seadusemuudatus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval ja selle seletuskirjaga saab täpsemalt tutvuda veebilehel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/000826a5-0c93-407c-9fab-f173221748b4/Abipolitseiniku%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus%20(COVID-19%20haigust%20p%C3%B5hjustava%20viiruse%20SARS-Cov-2%20levikuga%20seotud%20meetmed).
Tuleviku äriühingu koosolekul hääleta reaalajas sõltumata asukohast
Riigikogu võttis 21. aprillil 2020 menetlusse Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, et muuta tsiviilseadustiku üldosa seadust ja teisi seadusi eesmärgiga laiendada juriidiliste isikute organite võimalusi otsuste vastuvõtmiseks füüsilist kohalolekut nõudvat koosolekut pidamata ning kaotada kiirkorras osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõue.
Vabariigi Valitsuse 20. aprilli 2020 algatus on ajendatud eriolukorrast tingitud inimeste vahel distantsi hoidmise vajadusest, mis häirib juriidiliste isikute tegevust, kuivõrd mitme juriidilise isiku organitel puudub võimalus muul viisil kui füüsiliselt koosoleku pidamise teel võimalus otsuseid vastu võtta.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on seadusemuudatuste eesmärgiks võimaldada kõigi juriidiliste isikute organitel pidada koosolekuid elektrooniliselt ja kirjalikult, koosolekut kokku kutsumata, ning tagada organite liikmete õigus osaleda ning hääletada koosolekul reaalajas toimuva ülekande vahendusel.
Hetkel kehtiv õigus reguleerib põhjendamatult eri juriidilise isiku liikide organite koosolekute pidamise korda erineva detailsuse ja ranguse astmega. Nii on näiteks täisühingu ja usaldusühingu liikmetel koosoleku korraldamist õigus reguleerida iseseisvalt ühingulepingus. Osaühingu osanikel ja aktsiaseltsi aktsionäridel on õigus põhikirjas ette näha võimalus hääletada otsuste eelnõude üle elektrooniliselt enne koosolekut või selle kestel, aktsiaseltsi üldkoosoleku korral ka posti teel. Mittetulundusühingutele, tulundusühistutele ning korteriühistutele aga ka sellist võimalust seadus ette ei näe. Äriseadustiku kohaselt on praegu õigus osaleda koosolekul reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sarnasel viisil osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmel.
Edaspidi kehtiks kõikidele juriidilise isiku liikidele ning nende organitele põhimõtteliselt ühesugused võimalused distantsilt koosoleku pidamiseks, arvestades nende eripäradest tulenevaid vajadusi.
Ühtlasi jõustatakse seadusemuudatusega osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõude kaotamine esimesel võimalusel, st tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmisega samaaegselt. Muudatus on vajalik, kuivõrd tehingute notariaalne tõestamine on muutunud kriisiolukorras riikide poolt kehtestatud liikumispiirangute tõttu keeruliseks ning välisriikide dokumentide väljastamine ja Eestisse saatmine on tavapärasest aeganõudvam. Kuigi alates 6. aprillist 2020 on võimalik ka tehingute notariaalne kaugtõestamine, on see võimalus kättesaadav üksnes digitaalse allkirja andmise võimekusega isikutele, mistõttu kaugtõestamine kõiki rahuldavat lahendust ei paku.
Seaduseelnõuga ja selle seletuskirjaga saab täpsemalt tutvuda veebilehel https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5a580d80-9735-437f-ab2e-00123eba9343/Tsiviilseadustiku%20%C3%BCldosa%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus%20(elektrooniliste%20v%C3%B5imaluste%20laiendamine%20koosolekute%20korraldamisel%20ja%20otsuste%20vastuv%C3%B5tmisel)?fbclid=IwAR3_gyC6vljtKnY–RXNuN0V_jSfELx2UqCmbMYmUHFUi9b0A3OveVMx-z0.
Kiire abi väikeettevõtjatele ja turismisektori ettevõtjatele
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister andis 29. aprillil 2020 välja määruse nr 13, millega kehtestati tingimused ja kord COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamiseks. Sõltuvalt ettevõtjast on toetuse suurus ühe väikeettevõtja kohta kas 3000 või 5000 eurot.
Toetuse eesmärgiks ühekordse tagastamatu abi andmine väikeettevõtjatele COVID-19 puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks, mille tulemusena suudaksid väikeettevõtjad jätkata toodete ja teenuste pakkumist pärast eriolukorra lõppemist. Väikeettevõtjaks on määruse mõttes füüsilisest isikust ettevõtja või 1 kuni 49 registreeritud töötajaga äriühing.
Toetust saavad väikeettevõtjad, kelle majandustegevust on eriolukord negatiivselt mõjutanud ning kelle käive on suurem kui 20 000 eurot ja väiksem kui 100 000 eurot. Käesolevat toetust ei määrata väikeettevõtjatele, kelle tegevusvaldkonnaks on (i) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; (ii) kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine; (iii) majutus ja toitlustus; (iv) reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus. Lisaks peab taotleja toetuse saamiseks vastama täiendavatele nõuetele, nagu: taotleja ei olnud raskustes ettevõtja 31. detsember 2019 seisuga; taotlejal puudusid 12. märtsi 2020 seisuga ajatamata maksuvõlad; taotleja suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust jt.
Toetust saab taotleda jooksvalt meetme avamisest kuni 15. detsembrini 2020, kuid ainult ühe korra. Toetuste maht on piiratud ja taotlusi võetakse vastu kuni 10 000 000 euro suurusest eelarvest jätkub taotlustes kokku inditseeritud toetuste maksmiseks. Taotlusi menetletakse maksimaalselt 15 tööpäeva (kui taotlus vajab täiendamist, siis pikendatakse menetlemise tähtaega kuni 10 tööpäeva) ning toetus makstakse välja 10 tööpäeva jooksul arvates toetamise otsuse tegemisest. Taotlusvoor avatakse pärast riigiabi loa saamist mai alguses, millest antakse teada EAS veebilehel ja e-teeninduses.
Toetuse saamisega kaasnevad ettevõtjale ka mõningad kohustused, nt peab toetuse saaja esitama EAS nõudmisel ja iseseisvalt teavet seoses toetuse saamisega seotud asjaoludega; võimaldama enda suhtes kohapealse kontrolli ja järelevalve teostamist; säilitama dokumente. Samuti on toetuse saaja kohustatud maksma toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui avastatakse, et toetuse saaja rikkus määruses sätestatud tingimusi.
Määrus jõustus 2. mail 2020 ja selles sisalduvate tingimustega saab täpsemalt tutvuda veebilehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/129042020009. Jälgi toetusmeetme taotlemise avanemist ning uuri avalduse esitamise täpsemaid juhised ja toetuse määramise näiteid järgnevalt veebilehelt: https://www.eas.ee/teenus/covid-ettevotlus/.
Paralleelselt väikeettevõtjatega toetatakse eraldi ka turismisektori ettevõtjaid, mis toimub väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29. aprilli 2020 määruse nr 12 alusel. Turismisektori ettevõtjatele kehtivad toetuse saamiseks üldpildis sarnased tingimused, kord ja kohustused mõningate leevendustega ja mahukamate toetustega, mis määratakse 25 000 000 euro suurusest eelarvest.
Vastav määrus jõustus samuti 2. mail 2020 ja selles sisalduvate tingimustega saab täpsemalt tutvuda veebilehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/129042020008. Jälgi toetusmeetme taotlemise avanemist siit: https://www.eas.ee/teenused/?eas=821; ning uuri avalduse esitamise täpsemaid juhised ja toetuse määramise näiteid järgnevalt veebilehelt: https://www.eas.ee/wp-content/uploads/2020/04/Webinar_turismitoetused.pdf.
Kobarseadusega kriisi vastu
Riigikogu võttis 21. aprillil 2020 vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kobarseaduse eelnõu, eesmärgiga lihtsustada kehtestatud eriolukorra ja selle tagajärgede leevendamiseks väljatöötatud meetmete elluviimist.
Seadusemuudatused jõustusid osaliselt tagasiulatuvalt, seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, 1. mail ja osa jõustub alates 1. juulist.
Näiteks jõustusid 1. mail 2020 muudatused alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses, millega alandati aktsiise, ja käibemaksuseaduses, millega alandati osade teoste käibemaksumäära.
Seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval ehk 22. aprillil 2020 jõustusid muudatused maksukorralduse seaduses, millega muudeti maksuvõla intressiga seonduvat regulatsiooni, ning tagasiulatuvalt jõustusid muudatused sotsiaalmaksuseaduses, millega muudeti ajutiselt sotsiaalmaksu tasumise ulatust teatud juhtudel. 1. juulil 2020 jõustuvad muudatused seoses pensionisüsteemiga.
Eelnevalt loetletud ja teiste kiireloomuliste seadusemuudatusega ning nende sisuga saab täpsemalt tutvuda veebilehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020001.
Aare Tark
vanempartner
**************
Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2020. aasta maikuu väljaandes Õigusuudised
