Riigikohtu üldkogu asus juhatuse liikme vastutuse osas uuele seisukohale
Riigikohus muutis kohtuasja nr 1-17-2359 kohta tehtud 3. märtsi 2021. aasta kohtuotsuses Riigikohtu varasemat seisukohta oma kohustusi tahtlikult rikkunud äriühingu juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaja kohta. Ühtlasi selgitas Riigikohus, millisel juhul on isiku e-kirjad käsitatavad lubatavate tõenditena kriminaalmenetluses.
Viidatud kohtuotsuse asjaolude kohaselt põhjustas osaühingu juhatuse liige aastatel 2011-2015 ebasoodsate tehingutega osaühingule kahju – osaühing ostis äriühingult, mille juhtideks ja kasusaajateks olid juhatuse liige ja tema abikaasa, kaupa kallimalt, kui oleks saanud teistelt tarnijatelt, ning samas müüs enda tooteid vastavale äriühingule odavamalt. Juhatuse liikme tegevuse ebalojaalsuse ja selle osaühingu varalisi huve kahjustava iseloomu osas kahtluse tekkimisel kontrollis osaühing juhatuse liikme ametikohustusi puudutavate e-kirjade sisu ning esitas need koos kuriteokaebusega menetlejale. Samuti esitas osaühing tsiviilhagi kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõudega seoses äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-s 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 35 sätestatud juhatuse liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustuste rikkumisega.
Juhatuse liikme kaitsja esitas kahjunõudele aastatel 2011-2012 tehtud tehingute osas aegumise vastuväite, tuginedes varasemale Riigikohtu otsusele, mille järgi kohaldatakse juhatuse liikme vastu esitatavale nõudele ÄS-is sätestatud viieaastast aegumistähtaega, mis on erinormiks TsÜS-is sätestatud aegumistähtaegade suhtes. Samuti leidis kaitsja, et juhatuse liikmelt tema nõusolekuta ära võetud e-kirjad pole kriminaalmenetluses lubatavad tõendid, kuivõrd saadi juhatuse liikme põhiõiguste rikkumisega. Riigikohus ei nõustunud kummagi juhatuse liikme kaitsja seisukohaga, pidades õigeks Tartu Ringkonnakohtu seisukohti.
Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumise osas selgitas Riigikohus, et juhatuse liikme suhe äriühinguga on käsundilaadne ehk tehinguline õigussuhe, millele kohaldatakse lisaks ÄS-ile ka võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivaid sätteid. Sellest tulenevalt otsustas Riigikohus muuta oma varasemat seisukohta ning tõdes, et juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumisele saab kohaldada TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud erandlikku kümneaastast aegumistähtaega, kui juhatuse liige on enda kohustusi rikkunud tahtlikult. Seejuures kordas Riigikohus, et tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses on tegemist üksnes juhul, kui isik soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, kusjuures juhatuse liikme puhul on selline tahtlik heade kommete vastane tegu eelkõige tahtlik lojaalsuskohustuse rikkumine ja sellega äriühingule kahju tekitamine, kui juhatuse liige ei ole enda huvide konflikti avaldanud juhatuse liikme tegevust kontrollivatele isikutele. Riigikohus põhjendas seisukohamuutust asjaoluga, et äriühingu juhatuse liikmel on ametis olles laialdased võimalused kuritarvituste varjamiseks, samas kui juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tuleneva nõude aegumistähtaega arvestatakse rikkumise toimepanemisest.
Riigikohtu hinnangul olid juhatuse liikme ametialased e-kirjad tõendina lubatavad, kuivõrd need olid juhatuse liikme ametialaseks kasutamiseks antud arvutis ja e-posti kontol ega saadud mõnelt muult juhatuse liikmele kuulunud füüsiliselt andmekandjalt. Samuti täpsustas Riigikohus, et e-kirjadega tutvumine oli kooskõlas ka isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) ja isikuandmete kaitse seadusega – isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekuta on seaduslik vastutava töötleja õigustatud huvi korral, kui see huvi kaalub üles privaatsusõiguse riive. Sellest tulenevalt pidas Riigikohus ka juhatuse liikme poolt toime pandud usalduse kuritarvitamise karistusseadustiku § 2172 lg 1 mõttes korrektselt tõendatuks.
Lahendiga on võimalik lähemalt tutvuda veebilehel: https://rikos.rik.ee/?asjaNr=1-17-2359/122.
Eestis kehtivat maksuvaba tulu arvestust rakendatakse edaspidi ka EMP riikide residentide suhtes
Riigikogu võttis 17. märtsil 2021 vastu Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, et muuta tulumaksuseadust ja teisi seadusi. Lisaks rahapesu tõkestamise muudatustele võimaldab uus seadus füüsilisest isikust Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigi (EL riigid, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits) residendi Eestis maksustatavalt tulult maksuvaba tulu jooksvat arvestamist.
Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on seadusemuudatuse üheks eesmärgiks töötajate töötasu ühtsem maksustamine. EMP lepinguriigi residentidel, kes käivad Eestis tööl ja teenivad suurema osa oma tulust Eestist, pole hetkel võimalik jooksvalt oma maksustatavast tulust maksuvaba tulu maha arvata. Kuni 1200 eurot kuus teeniva EMP residendi netotulu kuus on seega 100 euro võrra väiksem kui sama suurt töötasu saaval Eesti residendil. Seetõttu saavad EMP lepinguriigi residendid kehtiva õiguse alusel igas kuus kuni viiendiku võrra väiksemat netotöötasu kui nende Eesti residentidest kolleegid. EMP residentidel on võimalik enammakstud tulumaks tuludeklaratsiooni esitades tagasi saada, kuid jooksvalt maksuvaba tulu mittearvestamise korral on tegemist igakuise sissetuleku olulise vähenemisega. Enim mõjutab selline kord Läti-Eesti piirialadel elavaid Läti residente, kes käivad Eestis tööl, kuid igapäevaselt elavad Lätis.
Muudatuse jõustumisel võib ka EMP lepinguriigi residendist töötaja sarnaselt Eesti residendist töötajaga esitada tulumaksu kinnipidajale ehk tööandjale kirjaliku avalduse, mille alusel arvatakse igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha summa, mis on arvutatud järgmise valemi kohaselt: 500 – 500 / 900 × (väljamakse – 1200). Nimetatud summa ei või olla väiksem kui null ja suurem kui 500. Sarnaselt Eesti residentidest töötajatele võivad seaduse jõustumisel ka EMP lepinguriikide residendid oma avalduses ette näha väiksema summa mahaarvamise.
Seega saavad EMP lepinguriigi residendid edaspidi taotleda Eestis tulumaksu kinnipidamise teel maksustatavalt tulult maksuvaba tulu igakuist arvestamist, mille abil on EMP residentide igakuine tasu kõrgem, mis võib Eesti muuta atraktiivsemaks töötamise sihtkoha riigiks. Kolmandate riikide (nt Venemaa, Ukraina ja nüüd ka Suurbritannia) residendid ei saa endiselt oma maksustatavast tulust maksuvaba tulu maha arvata.
Seadusemuudatus jõustub 1. jaanuaril 2022 ning sellega ja muudatuste seletustega saab täpsemalt tutvuda Riigiteataja ja Riigikogu veebilehtedel.
Töötajatele terendavad lisapuhkepäevad
Riigikogu võttis 23. märtsil 2021 menetlusse Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, et muuta töölepingu seadust ja sellega seonduvalt teisi seadusi. Lisaks hoolduskohustusega töötajatega ja alaealiste töötajatega seotud muudatustele soovitakse parandada vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi.
Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on seadusemuudatuse põhjuseks see, et ilma kehtivat õigust muutmata jääks kehtima kaks erinevat lapsepuhkuse skeemi, mis suurendaks puhkuse taotlemisel nii vanemate koormust kui ka tööandjate koormust, sest viimased oleksid pidanud olema teadlikud missugust lapse vanusest sõltuvat lapsepuhkuse skeemi võimaldada töötajast lapsevanemale. Lisaks oleksid pidanud tööandjad ligi 10 aastat Sotsiaalkindlustusametilt (SKA) lapsepuhkuse kompensatsiooni taotlema praeguse skeemi järgi, kuid uue skeemi kohaselt teeb väljamakse SKA otse lapsevanemale. Seega on seadusemuudatuse eesmärgiks pakkuda kõikidele osapooltele (nii lapsevanematele, tööandjatele kui ka riigile) lihtsamini mõistetav süsteem, kuidas ja milliste päevade lõikes võimaldada lapsepuhkust ja sellega seonduvat hüvitist mõlemale vanemale.
Kehtiva töölepingu seaduse (TLS) kohaselt on emal või isal (ehk ühel vanemal) õigus saada igal kalendriaastal tasustatud lapsepuhkust 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last, ja kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps. Lapsepuhkuse päevade eest tasustatakse töötasu alammäära tööpäevatasu (2021. aastal 27,70 €). TLS kohaselt esitab tööandja SKA-le taotluse puhkusetasu hüvitamiseks hiljemalt kolme kuu jooksul arvates isiku puhkuse kasutamise kuust. Lisaks aeguvad kasutamata lapsepuhkuse päevad iga kalendriaasta lõppedes.
Alates 1. aprillist 2022 tekiks õigus lapsepuhkusele vastavalt uuele regulatsioonile, mille kohaselt oleks mõlemal vanemal õigus 10-tööpäeva pikkusele lapsepuhkusele (mõlema vanema peale kokku 20 tööpäeva), kusjuures enne muudatust kasutamata lapsepuhkuse päevi ei pea üle kandma. Ühe lapsevanema õigus 10 tööpäeva pikkusele puhkusele poleks iga aasta kohta arvates lapse sünnist, vaid alates vanemahüvitise lõppemise kuupäevast kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Lapsepuhkuse eest makstaks edaspidi hüvitist, mille suurus oleks 50% perehüvitiste seaduse järgi arvutatud vanemahüvitisest. Lisaks saaksid vanemad 10-tööpäeva pikkust lapsepuhkust kasutada paindlikult, sest lapsepuhkuse päevad aeguvad alles lapse 14–aastaseks saamisel. Lapsepuhkuse ja puhkusetasu taotlemiseks peaks lapsevanem kasutama SKA iseteenindust (kus ta näeb kasutamata lapsepuhkuse päevade arvu) ja märkima perioodi, mille jooksul soovib lapsepuhkust kasutada. SKA kaudu jõuaks info tööandjale ning kui tööandja ei reageeri teatud aja jooksul, loetakse see nõusolekuks. Tööandja ei peaks enam puhkusetasu hüvitist taotlema ja SKA maksaks lapsepuhkuse puhkusetasu otse lapsevanemale.
Kokkuvõttes muudaks uus skeem lapsepuhkuste arvestuse paljudele tööandjatele lihtsamaks, sest ühe pere lastele ei kehtiks erinevad puhkuseskeemid. Tööandjatel peaks olema palju lihtsam mõista, kuidas ja milliste päevade lõikes võimaldada lapsepuhkust mõlemale vanemale.
Seadusemuudatus jõustuks 1. aprillil 2022 ning sellega ja muudatuste seletustega saab täpsemalt tutvuda Riigikogu veebilehel.
Tanel Tark
Juhtivpartner, vandeadvokaat
**************
Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2021. aasta aprillikuu väljaandes Õigusuudised
