Võlausaldajatel puudub kaebeõigus saneerimisnõustaja tasu vaidlustamiseks
20. oktoobri 2021 lahendis nr 2-20-6801/71 selgitas Riigikohus võlausaldajate kaebeõigusega seonduvat saneerimisnõustaja tasu vaidlustamisel.
Viidatud kohtuasja asjaolude kohaselt ei võtnud võlausaldajad ettevõtte saneerimiskava vastu. Ettevõte esitas maakohtule avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks, paludes määrata selle hindamiseks eksperdid. Saneerimisnõustaja esitas arvamuse ning võlausaldaja taotluse jätta saneerimiskava kinnitamata. Maakohus ei kinnitanud saneerimiskava, lõpetas saneerimismenetluse ning vabastas saneerimisnõustaja tema ülesannetest, määrates talle tasu. Üks võlausaldajatest ja ettevõte esitasid sellele määruskaebused, mille maakohus jättis rahuldamata ning saatis edasi ringkonnakohtule. Ringkonnakohus jättis võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmata ning määras uue väiksema tasu saneerimisnõustajale. Saneerimisnõustaja esitas määruskaebuse Riigikohtule.
Menetlusosalised vaidlesid selle üle, kas võlausaldajal kui puudutatud isikul on kaebeõigus maakohtu määruse peale, millega maakohus määras kindlaks saneerimisnõustaja tasu. Saneerimisseaduses (SanS) on eraldi reguleeritud saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste määramise kord ja selliste määruste vaidlustamine.
SanS § 18 lõige 6 piirab isikute ringi, kes saavad määruskaebuse esitada, nimetades selgelt, et kaebuse võivad saneerimisnõustaja tasu määruse peale esitada ettevõtja ja saneerimisnõustaja. Võlausaldajale kaebeõigust tasu määruse peale seaduses ei sätestata. Maakohus tegi ühes dokumendis mitu määrust, mille hulgas lahendas vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse ning määras saneerimisnõustajale tasu. Asjaolu, et saneerimisnõustaja tasu määrus sisaldub samas menetlusdokumendis, kus lahend saneerimiskava kinnitamise avalduse kohta, ei tähenda, et ühes küsimuses määruskaebeõiguse olemasolu annab määruskaebuse esitamise õiguse ka küsimuses, mille vaidlustamist seadus ette ei näe.
Põhiseaduse §-st 24 ei tulene õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid ning seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust eristama. Riigikohus rahuldas saneerimisnõustaja määruskaebuse.
Kollektiivlepingu, ametnike hüvitiste ja usaldusisikutega seotud muudatused
22. novembril 2021 jõustusid kollektiivlepingu seaduse muudatused, mis puudutavad kollektiivlepinguid, mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel.
Seaduse järgi võivad kollektiivlepingu tingimuse laiendamises kokku leppida ühe lepingu poolena ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, mille liikmed moodustavad 15% tegevusala töötajatest või millel on vähemalt 500 liiget, ning teise poolena tööandjad, kes pakuvad tööd vähemalt 40% vastava tegevusala töötajatele.
Uute jõustunud muudatuste tulemusena suurenevad aluseta vallandatud ametnike hüvitised. Täpsemalt puudutab see ametnikku, kes on rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kes kasvatab alla 7-aastast last või kes on valitud ametnike esindajaks ja kes vabastatakse teenistusest õigusvastaselt. Kui seni on hüvitise suurus olnud 6 kuu keskmine töötasu, siis muudatuse järgi maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses.
Kolmas olulisem muudatus puudutab usaldusisikuid. Täpsustatakse tööandja kohustust anda tööajast vaba aega usaldusisiku tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ka siis, kui usaldusisikuid on rohkem kui üks. Lisaks pikendatakse ajutiselt töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmise kestust 60 kalendripäeva võrra juhul, kui registreeritud töötuse määr tõuseb Eestis üle 8,5 protsendi.
Juhatuse liikme isiklik vastutus juriidilise isiku võlausaldaja ees
Riigikohus selgitas värskes 24. novembri 2021 lahendis nr 2-20-15376 juriidilise isiku võlausaldaja poolt äriühingu juhatuse liikme vastu nõuete esitamisega seonduvat.
Viidatud kohtuasja asjaolude kohaselt esitas hageja nõude ka äriühingu juhatuse liikme vastu, väites, et juhatuse liige on tekitanud talle kahju, sest rikkus äriseadustiku (ÄS) § 306 lõikest 3¹ tulenevat pankrotiavalduse esitamise kohustust. Hageja leidis, et juhatuse liige vastutab lepinguvälise võlasuhte alusel (VÕS § 1043, § 1045 lõike 1 punktid 5, 7 ja 8 ning § 1050).
Riigikohus märkis, et juriidilise isiku juhatuse liige võib isiklikult vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse sätete alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju.
Selliseks kohustuseks võib olla ÄS § 306 lõikest 3¹ tulenev kohustus esitada aktsiaseltsi püsiva maksejõuetuse korral aktsiaseltsi pankrotiavaldus. Sellisel juhul käituks juhtorgani liige õigusvastaselt äriühingu võlausaldaja suhtes, kellega tal ei ole lepingulist suhet.
Uued nõuded autoveo maastikul
22. novembril 2021 algatas Vabariigi Valitsus muudatused, millega viiakse autoveoseadus, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus jt seotud seadused vastavusse Euroopa Liidu maanteepaketti kuuluvate direktiivide ja otsekohalduvate määrustega.
Maanteepaketi eesmärk on tagada sõidukijuhtidele nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning autoveoettevõtjatele ausa konkurentsi tingimused.
Rahvusvahelisel tasulisel autoveol hõlmatakse ühenduse tegevusloa nõudega ka autod ja autorongid, mille lubatud täismass on vahemikus 2500 kuni 3500 kilogrammi. Muuhulgas on tegevusloa saamiseks vajalik koolituse läbinud veokorraldusjuhi olemasolu, kes vastutab vedaja juures korraldatavate autovedude eest.
Direktiivi ülevõtmiseks on vajalik kehtestada rakendusnormid, millega laiendatakse autoveosektorile lähetatud töötajate direktiivi nõudeid. Seetõttu tuleb edaspidi autovedu teises riigis teostavale autojuhile maksta vähemalt lähetuse toimumise koha riigi töötasu alammäära suurust töötasu, sealhulgas ületunnitöötasu jm. Seda juhul, kui poolte kokkuleppel makstakse töötasu alammääras ning lähetuse toimumise koha töötasu alammäär on koduriigi töötasu alammäärast suurem.
Rahel Behrsin
Advokaat
**************
Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2021. aasta detsembrikuu väljaandes Õigusuudised
