Riigikohus leidis, et tuuleenergia arendamine on oluline avalik huvi
Riigikohtu halduskolleegium leidis käesoleva aasta 26. mai otsuses nr. 3-17-2013, et samas kohtuasjas tehtud varasemad Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada ning kohustati kohaliku omavalitsust (valda) esitatud tuulepargi projekteerimistingimuste taotlust uuesti läbi vaatama.
Riigikohus leidis oma otsuses, et praegusel juhul tuleb arvestada kahe olulise avaliku huviga. Esimeseks neist on avatud turbamaardla ammendamine, teiseks taastuvenergia tootmine. Mõlemad nimetatud tegevused teenivad loodusvarade säästliku kasutamise ning säästva arengu eesmärke. Kuivendatud soodest paiskub atmosfääri oluliselt kasvuhoonegaase. Looduslike turbaalade edasist kuivendamist tuleb vältida ning jätkata turba kaevandamist juba kuivendusest rikutud aladel. Tuuleenergia tootmise võimalusi kaaludes tuleb arvestada riigi seatud taastuvenergia tootmise eesmärkidega.
Asjakohase maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu seletuskirjas oli seatud tingimus, mille järgi maardlaga kattuvale tuuleenergia arendusalale on tuulepark võimalik rajada pärast maavaravaru ammendamist. Arenduspiirkondade rajamisel tuleb arvelolev maavara väljata nii, et tagatud oleks selle kasutuskõlblikkus, ning väljatud maavara tuleb kasutada sihtotstarbeliselt. Üldplaneeringu seletuskirjas on neid tingimusi korratud ja täpsustatud, et enne tuulepargi rajamist tuleb väljata maavara tuulegeneraatorite alt ning et see on võimalik kokkuleppel kaevandamisloa omanikuga.
Riigikohus leidis, et viidatud planeeringute seletuskirjadest pole võimalik järeldada, et tuulepargi rajamist kavandati alles aastakümnete pärast. Sellisel juhul olnuks võimalik näiteks ala reserveerida tuuleenergia tootmiseks või märkida, et tuulepark on kavas rajada pikas perspektiivis ammendatud maardlaalade korrastamise raames. Tõdemus, et arvestada tuleb erinevate tegevuste ajatamisest tingitud viivitustega, sellist tähendust ei kanna. Üldplaneeringus kasutatud sõnastus, mille järgi maavara tuleb väljata tuulegeneraatorite alt, kohustab nii pädevaid asutusi kui ka puudutatud isikuid otsima lahendusi selleks, et kaevandamine ja tuuleenergia tootmine saaks koostoimida. Seejuures on erinevate huvide tasakaalustamine ja maakasutusviiside kokku sobitamine tervikliku ruumilahenduse loomiseks just planeeringute ülesanne. Projekteerimistingimused antakse üldplaneeringu alusel ning need reguleerivad otseselt vaid ehitamist, mitte kaevandamist.
Eeltoodu põhjal leidis Riigikohus, et tuleb teha kõik mõistlikult võimalik, et viia planeeringud tuulepargi rajamise osas ellu maakonna- ja üldplaneeringute tavapärase kehtivusaja jooksul. Keskkonnaameti selgituste kohaselt on selleks maakonnaplaneeringute puhul umbkaudu 25-30 aastat ja üldplaneeringute puhul 10-15 aastat. PlanS järgi tuleb nii maakonna- kui ka üldplaneeringud üle vaadata iga viie aasta tagant, seejuures hinnatakse ka planeeringukohase arengu tulemusi ja planeeringu edasise elluviimise võimalusi.
Nii vallal kui ka riigil, kes kehtestas kõnealuse maakonnaplaneeringu, on kohustus aidata aktiivselt kaasa, et leitaks tuuleenergia tootmise ja kaevandamise koostoimimist võimaldav lahendus. Riigi esindajatena haldusmenetlusse kaasatud Maa-ametil ja Keskkonnaametil tuli kooskõlastuse andmise üle otsustades silmas pidada maakonnaplaneeringus seatud eesmärke.
Maakonnaplaneeringus ette nähtud arengu tulemuste ja planeeringu edasise elluviimise võimaluste väljaselgitamine on planeerimisseaduse järgi Rahandusministeeriumi ülesandeks. Olukorras, kus maakonnaplaneeringus ette nähtud lahenduse elluviimine eeldab erinevate oluliste riiklike huvide koordineerimist, võib kohalikul omavalitsusel olla otstarbekas kaasata ministeerium projekteerimistingimuste menetlusse.
Kui kaevandamisloa omanikega kokkuleppele ei jõuta, tuleb haldusorganitel kaaluda planeeringu elluviimiseks erinevate haldusmeetmete rakendamist. Vaagida tuleb kõiki asjakohaseid õiguslikke lahendusi, sh vajaduse korral kaevandamislubade muutmist või kaevandamise kui ühe maakasutusviisi täpsustamist planeeringutes. Võimalus, et kaevandamislubade omanikel tekib riigi vastu usalduskahju hüvitamise nõue, ei või iseenesest takistada kaalukate avalike huvide kaitseks vajalike lahenduste otsimist ja elluviimist. Ekslik on varasemate kohtuastmete seisukoht, et kaevandamisloa kehtivusajal ei saa mingil juhul muuta kaevandamise tehnoloogiat ega seda kaevandajatele ette kirjutada.
Riigikohus leidis kokkuvõtvalt, et põrkuvaid huve ei tohi kaaluda vaid abstraktselt, vaid arvestada tuleb nende mõjutamise ulatust ja kokkusobitamise võimalusi. Avalikke huve võib ülekaalukalt kõige paremini teenida selline lahendus, mille puhul kaevandatakse turvast ja toodetakse tuuleenergiat ühel ajal samas kohas.
Lahendiga on võimalik lähemalt tutvuda aadressil: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-17-2013/31
Finantsinspektsioon saab õiguse avaldada hoiatusteateid ja hoiatada avalikkust
Riigikogu menetluses on Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu (380 SE) mille osas on tehtud ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15.06.2021.
Eelnõuga laiendatakse riikliku finantsjärelevalvega seonduva teabe avaldamise aluseid ning luuakse Finantsinspektsiooni seaduses õiguslik alus hoiatusteadete avaldamiseks. Eelnõu võimaldab Finantsinspektsioonil avaldada hoiatusteateid ja hoiatada avalikkust nõuetele mittevastavatest tegevustest ja vastavatest kahtlustest finantsjärelevalve valdkonnas.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärgiks sätestada Finantsinspektsiooni õigus avaldada hoiatusteateid ja hoiatada avalikkust finantsjärelevalvega seonduvalt nõuetele mittevastavatest tegevustest ning vastavatest kahtlustest. Teavitused võimaldavad varakult anda Eesti avalikkusele teavet finantssektoriga seonduvatest riskidest ja teavitada tarbijaid põhjendatud ohtudest finantsjärelevalve valdkonnas. Arvestades üha kasvavat finantsteenuste turgu ja uut sorti teenuste turule tulekut, kasvab üha enam tõenäosus, et avalikkuse jaoks ˮreklaamitakseˮ välja selliseid finantsteenuseid või -tooteid, mille osutamiseks või pakkumiseks võib olla vajalik Finantsinspektsiooni tegevusluba, kuid vastavat teenust või toodet pakkuval isikul seda ei ole. Sellisel juhul on äärmiselt oluline, et Finantsinspektsioonil oleks võimalus avalikkust sellest koheselt ka teavitada või hoiatada.
Teavitamine on käsitletav preventiivse ohuennetusena ning hoiatusteadete avaldamine finantsjärelevalveasutuste tegevuses on rahvusvaheliselt tunnustatud tava. Finantssektorit puudutava informatsiooni kogumine ja levitamine on tänapäeval üks peamisi finantsjärelevalve ülesandeid, mis võimaldab suurendada finantssektori usaldusväärsust avalikkuse silmis. Samuti annab see klientidele ja investoritele võimaluse adekvaatse informatsiooni põhjal hinnata finantsteenuste pakkujate usaldusväärsust ja langetada vastavalt sellele ise teadlikke otsuseid vastavate teenuste kasutamiseks. Hoiatusteate avaldamine on käsitletav teabe avaldamisena finantsjärelevalve kohta, kuid kehtiv seadus ei võimalda selliseid teateid praegu finantsjärelevalve käigus avaldada. Nimetatud sätted näevad ette, et Finantsinspektsiooni poolt finantsjärelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus ei ole avalik ning finantsjärelevalve käigus saadud teave on konfidentsiaalne.
Varasema Riigikohtu halduskolleegiumi 28. jaanuari 2021 otsusega kohtuasjas nr 3-19-885, tunnistas Riigikohus seadusvastaseks Finantsinspektsiooni avaldatud hoiatusteate. Kohtuotsuse kohaselt puudub Finantsinspektsioonil õiguslik alus avalikkuse hoiatamiseks isikute, kes ei ole finantsjärelevalve subjektid ja tegutsevad ilma Finantsinspektsiooni tegevusloata, eest.
Kuni eelnimetatud kohtuotsuseni oli Finantsinspektsioon seisukohal, et temal kui korrakaitseorganil on oma pädevuse piires õigus teha haldustoiminguid (haldusmenetluse seaduse § 107 tähenduses) ning teavitada avalikkust korrarikkumistest ja vastavatest ohtudest teadaannete ning hoiatuste kaudu, muuhulgas ka selliste isikute tegevuse osas, kes ei ole finantsjärelevalve subjektid. Eelnõuga soovitakse seaduses ilmnenud vastav lünk ületada. Sarnaselt eelnõus sätestatule reguleeritakse finantsvaldkonna hoiatusteateid finantsjärelevalve seadusega ka mõnedes meie lähiriikides, sh Soomes.
Eelnõu teksti ja menetlusega on võimalik lähemalt tutvuda aadressil: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/de4f3b26-97eb-48d0-b90a-bf0ec1a0ef0e/Finantsinspektsiooni%20seaduse%20t%C3%A4iendamise%20seadus
Muutuvad välismaa äriühingu filiaali registreerimise reeglid
Riigikogu menetluses on Äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (digilahendused äriühinguõiguses) (394 SE) mis on algatatud 17. mail 2021 ning mille eesmärgiks on võtta üle ELi direktiiv, mis reguleerib digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamist äriühinguõiguses.
Eelnõuga võimaldatakse äriühingu filiaali elektroonilist registreerimist ja seeläbi lihtsustatakse piiriülest majandustegevust. Eelnõu võimaldab ka välismaa äriühingul filiaal registreerida elektroonilisel teel ettevõtjaportaali kaudu. Kehtiva õiguse kohaselt on filiaali registreerimine Eestis võimalik üksnes notari vahendusel, mis on ajamahukas ja kulukas. ELi äriregistrite vahel hakatakse lisaks äriühingute kohta vahetatavatele andmetele vahetama andmeid ka filiaalide kohta, nt filiaali registreerimise või kustutamise kohta. Senine andmevahetuse puudumine on võimaldanud tegutseda filiaalidel ka siis edasi, kui äriühing on teises liikmesriigis tegevuse juba lõpetanud.
Eelnõuga muudetakse filiaali registreerimine ja likvideerimine vabatahtlikuks. Edaspidi saab välismaa äriühing äriregistris filiaali registreerida, kui soovib seal oma andmed avalikustada. Ka siiani on seda tingimust tõlgendatud kooskõlas ELi õigusega, see tähendab, et võimaluse, mitte kohustusena. Eelnõuga luuakse alus vahetada alates 2023. aasta 1. augustist ELi liikmesriikide vahel automaatselt andmeid ka äriühingute juhatuse liikmete ärikeeldude kohta. Kehtiva õiguse järgi selline automaatne andmevahetus puudub.
Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb direktiivi kohaselt direktiivi ülevõtmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kehtestada enne 1. augustit 2021. a. Sellest lähtuvalt jõustuvad eelnõuga kaasnevad muudatused 1. augustil 2021. a.
Filiaali registreerimise ja likvideerimise nõude kaotamine jõustub 1. jaanuaril 2022. a, et oleks piisavalt aega analüüsida ja teha vajalikud muudatused finantsvaldkonna seadustes.
Eelnõu teksti ja menetlusega on võimalik lähemalt tutvuda aadressil: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a873dc55-cfb4-4d9e-b8a2-99c0788f495c/%C3%84riseadustiku%20ja%20raamatupidamise%20seaduse%20muutmise%20seadus%20(digilahendused%20%C3%A4ri%C3%BChingu%C3%B5iguses)
Allar Aru
Partner, vandeadvokaat
**************
Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2021. aasta juunikuu väljaandes Õigusuudised
