Riigikogu võttis 16. detsembril 2020 vastu autoriõiguse seaduse muutmise seaduse
Vastuvõetud seadusega muudetakse autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) §-des 26 ja 27 sätestatud nn tühja kasseti tasu kogumise süsteemi.
Praegu kehtiva AutÕS § 26 lg 1 kohaselt on autori nõusolekuta lubatud reprodutseerida audiovisuaalseid teoseid või teoste helisalvestisi kasutaja enda isiklikeks vajadusteks, kuid autoril, teose esitajal ja fonogrammitootjal on õigus saada õiglast tasu teose või fonogrammi sellise kasutamise eest. AutÕS § 27 lg 1 sätestab, et tasu kogutakse salvestusseadmete ja -kandjate importimisel Eestisse või nende toomisel Eestisse Euroopa Ühenduse tolliterritooriumilt. AutÕS-i kohaselt sätestab Vabariigi Valitsuse määrus nende salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt tühja kasseti tasu kogutakse.
Praktikas on ilmnenud, et alates 2014. aastast on jaotamisele kuuluv tühja kasseti tasu 0 eurot. Seda mh põhjusel, et Vabariigi Valitsuse määrus, mis kehtestab salvestusseadmete ja -kandjate kataloogi, millelt tühja kasseti tasu kogutakse, on muutmata alates 2006. aastast, hõlmates üksnes piiritletud salvestusseadmeid ning -kandjaid (nt videokassetid, audiokassetid, minidiskid). Sellest tulenevalt on praegu kehtiv tühja kasseti tasu süsteem n-ö ajale jalgu jäänud ega arvesta tarbijakäitumises toimunud muutusega ning sellega, milliseid salvestusseadmeid ja andmekandjaid muusika ja audiovisuaalsete teoste kopeerimiseks kasutatakse. Täiendavalt ei võimalda kehtiv AutÕS maksta hüvitist filmi esmasalvestuse tootjatele. Seda vaatamata asjaolule, et AutÕS § 26 lg-s 1 sätestatud ainuõiguste piirang piirab ka filmi esmasalvestuse tootjate varaliste õiguste teostamist.
Seadusemuudatusega muudetakse tühja kasseti tasu süsteemi, millest kõige olulisemate muudatustena:
1) laiendatakse jaotamisele kuuluv tühja kasseti tasu ka filmi esmasalvestuse tootjatele;
2) muudetakse senist süsteemi, mille kohaselt volitatakse Vabariigi Valitsust kehtestama tasu suurus määrusega ning sätestatakse tingimused, millest Vabariigi Valitsus peab tasu suuruse ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu kehtestamisel lähtuma.
Kehtiva seaduse kohaselt määratakse tasu suurus seadusega ning salvestusseadmete ja -kandjate kataloog Vabariigi Valitsuse määrusega, kuid AutÕS-i muudatustega võimaldatakse ainult Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestada salvestus seadmete ja -kandjate kataloog ning neilt kogutava tasu suurus. Muudetud ja kehtima hakkava tühja kasseti tasusüsteem tagab suurema paindlikkuse ja võimaluse seda korrigeerida vastavalt muutustele tarbijakäitumises. Kirjeldatud muudatuste laiem eesmärk on uuendada tühja kasseti süsteemi selliselt, et see võimaldaks õiguste omajatel saada õiglast hüvitist audio visuaalsete teoste ja fonogrammide isiklikeks vajadusteks kopeerimise eest ning et see oleks kooskõlas Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuetega.
Seadusemuudatus jõustub 1. aprillil 2021. Muudetud redaktsiooni ja muudatuste seletustega saab täpsemalt tutvuda Riigi Teataja ja Riigikogu veebilehtedel.
Riigikogu võttis 10. veebruaril 2021 vastu käibemaksuseaduse ja tolli- seaduse muutmise seaduse
Seaduse eelnõuga kavandatakse käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) muudatused, millega mh reguleeritakse ühendusesisese kaugmüügi käibe tekkimise koht ning võimalus käibemaksu korrigeerimiseks lootusetute võlgade puhul.
Kehtiva korraga võrreldes saab ettevõtja õiguse teatud tingimustel ostja poolt kauba või teenuse eest osaliselt või täielikult tasumata jäetud ulatuses oma maksukohustust vähendada, mis tagab ettevõtjate võrdsema kohtlemise.
Ühendusesisese kaugmüügi käibe tekkimise koht (kms § 10¹)
1. jaanuarist 2019 vähendati väikeettevõtjate haldus koormust, kuna lihtsustati elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse osutamisel väikeettevõtjate käibemaksukohustuse täitmist, kehtestades 10 000 euro suuruse piirmäära. Täpsemalt, kui nimetatud teenuste piiriülene käive kalendriaastas teiste liikmesriikide mittemaksukohustuslastele ettevõtja kohta kokku ei ületa 10 000 eurot, on ettevõtjal õigus nende teenuste osutamisel järgida koduriigi reegleid.
Kehtiv KMS § 10¹ sätestab elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koha ning muudatusega laiendatakse kehtivat regulatsiooni ühendusesisesele kaugmüügile.
Muudatuse kohaselt on ühendusesisese kaugmüügi käibe tekkimise koht kauba võõrandaja asukohariik, kui käive ei ületa sätestatud piirmäära. Seega, kui isiku poolt teiste liikmesriikide mittemaksukohustuslastele osutatavate elektroonilise side teenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuste käive ning ühenduse sisene kaugmüük kalendriaastas kokku ei ületa 10 000 eurot, siis maksustatakse sarnaselt oma asukohariigis osutatavate teenuste ja võõrandatavate kaupadega ka piiriüleselt osutatud teenuseid ja ühendusesisest kaugmüüki oma asukoha riigi reeglite kohaselt. Teenuse osutaja või kauba võõrandaja deklareerib teiste liikmesriikide mitte maksukohustus lastele osutatud teenuste või võõrandatud kaupade käibe oma riigisi sesel käibedeklaratsioonil riigisisese käibena. Arve väljastamisel järgitakse samuti oma asukohariigi reegleid.
Käibemaksu korrigeerimine, kui võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest on osaliselt või täielikult jäetud tasumata (kms § 29¹)
KMS-i täiendatakse §-ga 29¹. Nimetatud paragrahviga kehtestatakse tingimused ja kord, mille alusel on maksu kohustuslasel õigus vähendada maksukohustust, kui talle on võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest jäetud osaliselt või täielikult tasumata. KMS § 29¹ lõike 1 sätestatud tingimuste esinemisel on õigus osaliselt või täielikult tasumata arvet käsitada nn lootusetu võlana, mis annab õiguse maksukohustust vähendada. Seaduseelnõu väljatöötajad on tingimuste loetelu koostamisel aluseks võtnud teiste riikide praktika ning seal juures arvestades, et kohaldatavad tingimused ei oleks ettevõtjat liigselt koormavad ja samas ei soodustaks maksustatava väärtuse vähendamise võimaluse kuritarvitamist. Tingimuste põhimõtte kohaselt on maksukohustust õigus vähendada selliste võlgade osas, mille laekumine on ebatõenäoline. Näiteks teatud riigid loevad võla laekumist ebatõenäoliseks kohtuotsuse alusel või kui on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus.
Seadusemuudatus jõustub 1. juulil 2021 ja osaliselt 1. jaanuaril 2022 ning sellega ja muudatuste seletustega saab täpsemalt tutvuda Riigi Teataja ja Riigikogu veebilehtedel.
Tanel Küün
Partner, vandeadvokaat
**************
Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2021. aasta märtsikuu väljaandes Õigusuudised
