Keelati ebaausad kaubandustavad põllumajandustoote ja toidu tarneahelas
Riigikogu võttis 14. septembril vastu põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse (edaspidi seadus). Seaduse eesmärk on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/633 (edaspidi direktiiv), mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid.
Seadus kaitseb müüjat kui nõrgemat osapoolt ostja ebaausate kaubandustavade eest, ent mitte vastupidi. Kuigi praktikas võib seda ette tulla, et müüja kasutab ebaausaid võtteid ostja suhtes, siis selliseid olukordi on peetud harvaesinevateks ning lisakaitset mittenõudvateks.
Erinevalt direktiivist laiendati Eestis seaduse reguleerimisala selliselt, et see kehtib kõigi ostjate ja müüjate suhtes olenemata nende majanduslikust positsioonist üksteise suhtes. Direktiiv näeb ette üksnes majanduslikult nõrgema müüja kaitse endast majanduslikult tugevama ostja eest, võttes aluseks ostja ja müüja aastakäivete suurused.
Seadust kohaldatakse EL-is asutatud juriidilisest isikust või EL-i liikmesriigis elukohta omava füüsilisest isikust põllumajandustoote ja toidu ostja või müüja suhtes. Seega vähemalt üks tehingu osapooltest peab olema asutatud või omama elukohta mõnes EL-i liikmesriigis.
Seadust ei kohaldata ostja suhtes, kes ostab põllumajandustoodet ja toitu oma tarbeks. Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ei kohaldata seadust näiteks juhul, kui teatud tulundusühistu müüb põllumajandustoodet ja toitu oma liikmele, kes seda edasi ei müü. Samuti ei kohaldata seadust juhul, kui juriidiline isik ostab põllumajandustoodet ja toitu oma tarbeks, näiteks klientidele või oma töötajatele pakkumiseks. Seega ei ole põllumajandustoote ja toidu lõpptarbija seaduse tähenduses ostja.
Sarnaselt direktiiviga keelab seadus 16 konkreetset ebaausat kaubandustava. Seejuures jagab seadus ebaausad kaubandustavad n-ö musta ja halli nimekirja. Mustas nimekirjas toodud kaubandustavad on sõltumata asjaoludest igal juhul keelatud.
Seega, ostjal on keelatud:
1) tasuda põllumajandustoote ja toidu eest hiljem kui 30 päeva jooksul seaduses sätestatud päevast arvates;
2) nõuda müüjalt tasu, mis ei ole seotud müüja põllumajandustoote ja toidu müügiga;
3) nõuda müüjalt makseid põllumajandustoote ja toidu raiskumineku või kao eest, kui see raiskuminek või kadu ei ole toimunud müüja süül ning raiskuminek või kadu on toimunud ostja ruumides või omandiõigus on läinud üle ostjale;
4) tühistada tellimusi nii lühikese etteteatamisajaga, mille puhul ei saa mõistlikult eeldada, et müüja leiab tootele muu turustus- või kasutusvõimaluse;
5) muuta ühepoolselt neid põllumajandustoote ja toidu müügilepingu tingimusi, mis on seotud nimetatud toodete tarne või kohaletoimetamise sageduse, viisi, koha, aja või mahuga, kvaliteedistandardite, maksetingimuste või hindadega või ostja pakutava või osutatava põllumajandustoote ja toidu müügiga otseselt seotud teenusega;
6) jätta andmata müüjaga sõlmitud põllumajandustoote ja toidu müügilepingu tingimuste kohta kinnituskiri, kui müüja on ostjalt kinnituskirja palunud;
7) ebaseaduslikult saada müüja ärisaladust ning seda kasutada või avaldada;
8) ähvardada müüjat kaubanduslike survemeetmete rakendamisega või rakendada müüja vastu suunatud kaubanduslikke survemeetmeid, kui müüja kasutab oma lepingust tulenevaid või seadusjärgseid õigusi;
9) nõuda müüjalt põllumajandustoote ja toidu müügiga seotud kliendikaebuse läbivaatamisega seotud kulude hüvitamist, kui kaebuse põhjus ei ole seotud müüja süüga.
Tehingu vastuolu ülalnimetatud keeluga toob kaasa tehingu tühisuse, mis tähendab, et see ei loo õiguslikke tagajärgi, on kehtetu algusest peale ja selle täitmist ei saa nõuda.
Hallis nimekirjas toodud tavad on lubatud, kui müüja ja ostja on nende kasutamises eelnevalt vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirja, SMSi teel) selgelt ja üheselt mõistetavalt kokku leppinud. Sellise kokkuleppe mõte on pooltevahelistes suhetes läbipaistvuse ja ettenähtavuse tagamine − mõlemad pooled teavad, millised on nende õigused ja kohustused ning millist käitumist teiselt poolelt oodata.
Seega kui müüja pole sellega eelnevalt nõustunud, on ostjal keelatud:
1) tagastada müüjale müümata jäänud põllumajandustoode ja toit ilma nende eest või nende kõrvaldamise eest maksmata;
2) nõuda müüjalt tasu põllumajandustoote ja toidu ladustamise, väljapanemise, kaubaloetellu lisamise või turul kättesaadavaks tegemise eest;
3) nõuda müüjalt müügiedenduse käigus müüdava põllumajandustoote ja toidu allahindluse kulude katmist;
4) nõuda müüjalt müüdava põllumajandustoote ja toidu turundamise kulude katmist;
5) nõuda müüjalt müüdava põllumajandustoote ja toidu turustamise kulude katmist;
6) nõuda müüjalt põllumajandustoote ja toidu müügiks kasutatavate müügialade kordaseadmise eest personalikulude katmist;
7) nõuda müüjalt üksnes teatud tüüpi, kuju ja suurusega veopakendi kasutamist, kui põllumajandustoote ja toidu käitlemist reguleerivas õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
Juhul kui pooled ei ole eelnevalt ülalnimetatud kaubandustavade kasutamise tingimustes kokku leppinud ja ostja neid siiski kasutab, siis on vastav tehing tühine ning selle täitmist ei saa nõuda.
Seaduse täitmise üle hakkab järelevalvet tegema Konkurentsiamet, kellel on edasilükkamatul juhul õigus panna ostjale või müüjale ettekirjutusega kohustus teha ettekirjutuses nõutav tegu või hoiduda selle tegemisest, kui Konkurentsiametile teadaolevalt esineb tõsise ja korvamatu kahju tekkimise oht seaduses määratletud keelu rikkumise tõttu. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on rakendatava sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 600 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot.
Maksetähtajaga või tarnega seotud ebaausa kaubandustava keelu rikkumise eest, samuti tingimuslikult keelatud ebaausa kaubandustava kasutamise eest ilma kokkuleppeta lubab seadus füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (s.o 1200 eurot) või arestiga. Juriidilise isiku puhul saab määrata rahatrahvi kuni 400 000 eurot.
Seadus jõustub 2021. aasta 1. novembril. Enne seaduse jõustumist sõlmitud põllumajandustoote ja toidu müügileping tuleb seadusega kooskõlla viia 12 kuu jooksul seaduse Riigi Teatajas avaldamise kuupäevast arvates. Seadusega kooskõlla viimata müügileping või selle tingimus, mis on käesoleva seadusega vastuolus, on tühine.
Lisaks müügilepingute seadusega kooskõlla viimise kohustusele tuleb samaks tähtpäevaks seadusega kooskõlla viia ka müügilepinguga sarnase mõjuga dokumendid – näiteks põllumajandustoote ja toidu ostjaks oleva tulundusühistu või mittetulundusühingu põhikiri (selle alusel tehtud otsused), mille alusel liikmed müüvad ühistule põllumajandustoodet ja toitu.
Kauba ja teenuse hinna märkimine tulevikus
Riigikogu võttis 14. septembril 2021 menetlusse Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, et muuta tarbijakaitseseadust. Seadusemuudatustega soovitakse üle võtta tarbijakaitsenorme ajakohastav direktiiv ((EL) 2019/2161), millest tulenevalt peaksid ettevõtjad järgima uusi nüansse tarbijalemüügi puhul.
Seaduseelnõu põhieesmärgiks on seletuskirja kohaselt tarbijaõiguste täiendav kaitse ja turuosalistele võrdsemate konkurentsivõimaluste pakkumine kauplemisvõtete regulatsiooni täiendamise teel. Tarbijaõigused vajavad täiendavat kaitset tulenevalt uutest tehnoloogiatest ja digitaalsetest võimalustest kaupade ja teenuste pakkumisel. Turuosalistele võrdsemate konkurentsivõimaluste pakkumine on seadusandja hinnangul saavutatav karistuste tõhustamise kaudu. Direktiivile ja seaduseelnõule eelnenud tarbijakaitse uuring näitas, et tõeliselt tõhusate ja proportsionaalsete karistuste puudumine liikmesriikide õiguses piirab tarbijakaitseõiguse tõhusat rakendamist ning on rikkumiste põhjuseks.
Tõhusamate karistustena näeb seadusandja suuremaid rahatrahve. Uued ja kõrgemad trahvimäärad sätestatakse tarbijakaitseseaduses rikkumiste eest, millega eiratakse tarbijate õiguste kaitseks kehtestatud nõudeid ja kahjustatakse sellega tarbijate majandushuve. Kuigi direktiiv näeb ette kohustuse tagada võimalus laiaulatuslike rikkumiste korral trahvide määramiseks maksimumsuuruses vähemalt 4% ettevõtja aastakäibest või kuni 2 miljonit eurot, kui teave ettevõtja aastakäibe kohta ei ole kättesaadav, siis käesolevate muudatustega nähakse ette kuni 400 000 euro suurused rahatrahvid ning kõrgendatud määraga karistusi hakatakse määrama haldustrahvimenetluse seaduse järgi. Sellele vaatamata tõuseb ja sätestatakse kohtuvälise menetleja (TTJA) poolt määratava rahatrahvi maksimumsuurus nt kauba või teenuse hinna avaldamise või kauba hinna alandamisest teavitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest 3200 eurost 400 000 euroni
Seega tuleb suuremate rahatrahvide valguses kõikidel ettevõtjatel üha täpsemini järgida kasvõi kauba ja teenuse hinna ja allahindluse kuvamise reegleid ja juhiseid. Teave hinnaeelise kohta on tarbijale ostuotsuse tegemisel oluline sisend ning hinnaeelise kohta antava teabega on keelatud tarbijaid eksitada. Seadusemuudatuse kohaselt oleks ettevõtja edaspidi kohustatud iga kauba hinna alandamise teates (allahinnatud hinnasildil) märkima kaupleja hinna alandamisele eelnenud varasema hinna. Täpsemad nõuded hinna alandamisest teavitamise kohta kehtestab majandus- ja taristuminister määrusega, mis avaldatakse tõenäoliselt vahetult pärast seaduseelnõu vastuvõtmist.
Lisaks plaanitakse kehtestada täiendavad teavitamiskohustused internetipõhistele kauplemiskohtadele, kus tarbijatel on sidevahendi abil võimalik sõlmida lepinguid teiste kauplejate või tarbijatega. Teavet tuleks esitada selle kohta, kas pakkujaks olev isik on kaupleja või teine tarbija ning pakkumiste peamiste parameetrite kohta, mille alusel kujuneb tarbija otsingu tulemusena esitatav järjestus. Samuti täiendatakse ebaausate kauplemisvõtete regulatsiooni ja kauplemisvõtete loetelu, mh keelatakse väite esitamine või mulje loomine, et kaupade või teenuste kohta avaldatud arvustused on teinud neid ostnud või kasutanud tarbijad, kui kaupleja ei ole rakendanud mõistlikke meetmeid selle kontrollimiseks, sest sellised arvustused võivad olulisel määral mõjutada tarbija ostuotsust.
Seadusemuudatusi plaanitakse jõustada alates 28. maist 2022. Selline tähtaeg tuleneb direktiivist endast, kuid uued normid tuleks vastu võtta juba hiljemalt 28. novembriks 2021. Seadusemuudatustega ja muudatuste seletustega saab täpsemalt tutvuda Riigikogu veebilehel.
Marit Savi
Partner, vandeadvokaat
**************
Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2021. aasta oktoobrikuu väljaandes Õigusuudised
