Osanike ja nõukogu roll äriühingu pankrotimenetluse algatamisel
Riigikogu võttis 16. detsembril 2020 vastu Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, et muuta pankrotiseadust ja teisi seotud seadusi. Pankrotimenetluse remontimise käigus leidis aset ka teiste seaduste täiendamine ning uue korra kohaselt tekib teatud olukordades osanikele täiendav kohustus pankroti algatamisel.
Kui seadusemuudatustest suurem osa võitleb eeskätt menetluse venimise ja venitamise vastu ning nõuete alusetu vaidlustamise ja võlgniku sepitsetud võltsnõuete vastu, siis seaduse lõpuosas hoolitsetakse selle eest, et juhatuseta osaühingute pankrotiavaldused oleks õigel ajal esitatud, mis aitab paremini kaitsta võlausaldajate õigusi.
Seadusandjale on ilmnenud, et kehtiva õiguse järgi võib tekkida olukord, kus juhatuse liikme puudumisel ei ole kellelgi kohustust esitada pankrotiavaldust. Kehtiva äriseadustiku kohaselt on osaühingu juhatusel kohustus esitada viivitamata kohtule osaühingu pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole osaühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui osaühingul puudub juhatus, näiteks tagasiastumise, ametiaja lõppemise, tagasikutsumise või juhatuse liikme surma tõttu, siis ei lähe see kohustus kehtiva äriseadustiku kohaselt automaatselt üle teistele isikutele, s.o nõukogule või osanikele.
Seetõttu on seadusandja jõudnud seisukohale, et juhul kui osanikud ei täida oma kohustust tagada osaühingus järjepidev pädevuste jaotus (ehk osanikud ei ole taganud juhatuse liikmete olemasolu, kelle ülesandeks on pankrotiavalduse esitamine), siis on õigustatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse laiendamine äriühingu osanikele. Pankrotiavalduse esitamata jätmisel kuulub sellises olukorras osanike poolt hüvitamisele puhtmajanduslik kahju, mida võlausaldajal poleks tekkinud, kui pankrotiavaldus oleks esitatud õigeaegselt.
Osanikel on vastutuse välistamiseks kaks viisi: (i) tagada, et ühingul on igal hetkel olemas juhatuse liikmed ja nõukogu liikmed, või (ii) ta ei teadnud ega pidanudki teadma ühingu püsivast maksejõuetusest. Osaniku vastutuse tekkimiseks on tõendamiskoormis võlausaldajal ehk võlausaldaja peab tõendama, et osanik teadis osaühingu maksejõuetusest ja jättis pankrotiavalduse esitamata. Kuigi osaniku teadlikkust olukorrast hinnatakse igal konkreetsel juhul eraldi, siis võib vastutusest vabaneda väikeosanik (nt alla 10% osalusega osanik), sest eelduslikult on väikeosanik ühingu juhtimisega vähem seotud ning seega vähem teadlik ühinguga toimuvast.
Analoogiliselt laieneb pankrotiavalduse esitamise kohustus ka aktsiaseltsi nõukogu liikmetele. Kohustuse rikkumisel vastutavad nõukogu liikmed solidaarselt, välja arvatud juhul, kui nõukogu liige tõendab, et ta on oma kohustusi täitnud nõukogu liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Ka nõukogu liige võib vastutusest vabaneda, tagades, et aktsiaseltsil on alati olemas juhatuse liikmed, või tõendades, et ta polnud teadlik ega pidanudki teadma ühingu maksejõuetusest.
Seadusemuudatus, sh äriseadustiku osas, jõustus 1. veebruaril 2021 (osaliselt jõustusid muudatused juba jaanuari alguses ja osa jõustub 2022. aasta saabudes) ning sellega ja muudatuste seletustega saab täpsemalt tutvuda Riigi Teataja ja Riigikogu veebilehtedel.
Tööandja täiendavad kohustused seoses töötervishoiu ja -ohutusega
Riigikogu võttis 9. detsembril 2020 vastu Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, et muuta töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Suuresti haigushüvitise tähtaja muudatuste varjus muudab uus seadus suuremaks tööandja ja töötaja vastutuse määra töökeskkonnas. Seaduse jõustumisega pannakse täiendavad kohustused nii tööandjale kui ka töötajale (sh teenuse osutajale).
Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on seadusemuudatusel neli eesmärki. Esimesed kaks eesmärki on seotud tööelu infosüsteemi (TeIS) arendamisega. Seadusandja hinnangul võimaldab TeIS suurendada tööandjate teadlikkust ja suutlikkust töötervishoiu ja ohutuse nõuete täitmisel ning tööandjatel täita töötervishoiu ja ohutuse nõudeid TeISis pakutavate töövahendite abil. Lisaks on seadusemuudatus kantud vajadusest muuta töökeskkonda ja töösuhteid puudutav nõustamine ning järelevalve tõhusamaks ja sihitatumaks, mis võimaldab ettevõtjatele pakkuda personaliseeritud teavitusi koos meeldetuletuste, juhiste ja otsustustoega.
Teavitustegevuse personaliseerimine lähtuvalt ettevõtte tegevusalast, suurusest, töö ohtlikkusest ja töötajate ametitest võimaldab senisest efektiivsemat ennetust. Tulevikus luuakse automaatselt kalkuleeritav ja reaalajas muutuv töökeskkonna olukorra riskihinne, mis muudab Tööinspektsiooni järelevalvetegevuse efektiivsemaks ning annab ettevõtetele ülevaate nende töökeskkonna olukorrast. Riskihinne on mõeldud kasutamiseks üksnes Tööinspektsioonile järelevalve tarbeks ning ettevõttele endale ja ettevõtte töötajate jaoks töökeskkonna paremaks muutmiseks, mistõttu ei kuvata seda kolmandatele isikutele.
Samuti on eesmärgiks see, et kõikide samas töökeskkonnas tööd tegevate isikute ohutus ja tervise kaitse on tagatud, st ka ohutu töökeskkonna loomist olukorras, kui tööandja heaks töötavad kõrvuti nii töötajad kui ka teenuseosutajad (nt käsundus või töövõtulepingu alusel). Lisaks soovitakse uuendatud trahvimääradega motiveerida tööandjaid täitma töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid.
Kehtiva õiguse kohaselt ei pea tööandja teenuseosutajat (töövõtu, käsundus või muu teenuse osutamise lepingu raames teenust osutav füüsiline isik) teavitama oma ettevõtte töökeskkonnaga seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest. See võib teatud olukordades sisaldada ohte, sest ohutusnõuetest mitteteadlik töötegija võib ohtu seada nii enda kui ka teiste isikute elu ja tervise. Kui selline füüsilisest isikust teenuseosutaja töötab töökohal koos teise ettevõtja töötajatega, peab alates 1. märtsist 2021 nende tööandja vajaduse järgi teda töökohal esinevatest ohtudest teavitama ja juhendama, kuidas neist hoiduda. Samuti tuleb teenuse osutamise lepingu alusel töötavale isikule teha teatavaks päästetööde ja esmaabi korraldus. Teavitus kohustusel puuduvad vorminõuded, st teenust osutavat isikut võib teavitada suulise vestluse käigus ning teenuse osutaja töötamine ei eelda uue töökeskkonna riskianalüüsi koostamist või selle tutvustamist teenuse osutajale
Kehtivas õiguses puudub teenuse osutajal kohustus teavitada töö tellijat oma tegevusega seotud ohtudest. Uue korra kohaselt peab teenuse osutaja vajaduse korral (st kui esineb oht teistele isikutele) teavitama töid korraldavat isikut või tema puudumise korral tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest.
Sellise teavituse korral on tegemist minimaalse ennetusabinõuga, mis ei eelda osapooltelt ebamõistlikult koormavaid toiminguid. Teavitamisel tuleb lähtuda konkreetsetest asjaoludest ja mõistlikkuse põhimõttest. Seda, kas osapooled on üksteist ohtudest teavitanud ning juhendanud, kuidas neist hoiduda, kontrollib ja hindab Tööinspektsioon järelevalvemenetluse käigus.
Märksa konkreetsemad tööandja teavitamisnõuded kehtivad töökeskkonna riskianalüüsi suhtes. Alates 1. märtsist 2021 peab tööandja koostama riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või edastama selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile. Lisaks on tööandja kohustatud töökeskkonna andmekogusse kandmata või enne 2021. aasta 1. märtsi koostatud riskianalüüse säilitama 55 aastat riskianalüüsi koostamisest arvates. Kehtiva töökeskkonna riskianalüüsi, mis on koostatud enne 2021. aasta 1. märtsi, on tööandja kohustatud esitama töökeskkonna andmekogusse või edastama Tööinspektsioonile hiljemalt 2021. aasta 1. septembriks.
Seadusandja hinnangul olid varasemad tööelu korraldusega seotud trahvimäärad ebaühtlased ja kaotanud oma mõjususe, mistõttu uuendati mitmes eriseaduses ja nt töölepinguseaduses trahvimäärasid. Uueks ühtlustatud maksimummääraks märgiti 32 000 eurot juriidiliste isikute puhul, nt töölepinguseaduse puhul tõusid rahatrahvi maksimummäärad 8. jaanuaril 2021 märkimisväärselt – 1300 eurolt 32 000 eurole. Rikkumise eest karistust mõistes arvestatakse konkreetseid rikkumise asjaolusid: isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid.
Seadusemuudatus jõustus osaliselt 1. jaanuaril 2021 (seadusega seotud järgnevate muudatuste tähtajad on 1. märts, 1. mai ja 1 september 2021) ning sellega ja muudatuste seletustega saab täpsemalt tutvuda Riigi Teataja ja Riigikogu veebilehtedel.
Tauno Tark
Partner, vandeadvokaat
**************
Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2021. aasta veebruarikuu väljaandes Õigusuudised
