Tõhustati oluliselt virtuaalvääringu teenuste regulatsiooni
Aastatel 2019–2021 tehti Eestis rahapesu, terrorismi rahastamist ja massihävitusrelvade leviku rahastamist käsitlev riiklik riskihinnang (edaspidi NRA), mille eesmärgiks oli tuvastada Eesti rahapesu, terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud ohud ja riskid ning levinumad ebaseadusliku tulu pesemise või terroriaktide rahastamise viisid.
Riskihinnangust tulenes, et riskide maandamist vajavad mitmed valdkonnad, sh virtuaalvääringu teenused. Seadusemuudatuse seletuskirjas on välja toodud, et NRA uuringuga tuvastati, et virtuaalvääringute loamenetluse puudujääkide ning liialt madala turule sisenemise lävendi tõttu on hüppeliselt tõusnud virtuaalvääringu teenusepakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riskid.
Kõige ajakriitilisemate NRA-s tuvastatud riskide maandamiseks võttis Riigikogu vastu täiendatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS), mille peamine eesmärk on tugevdada Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) pädevust virtuaalvääringute teenuse loamenetluses ja järelevalves ning ühtlasi sätestada teenuse pakkujatele rahvusvahelistele standarditele vastavad nõuded. Muudatuste tulemusel saavad järelevalveasutused küsida rohkem infot tegevusluba taotlevate ja omavate ettevõtjate kohta, mis võimaldab teha informeerituma otsuse tegevusloa andmise, andmata jätmise või kehtetuks tunnistamise osas. Eelnev peaks eelkõige tagama selle, et Eesti tegevusluba ei omaks sellised virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kellel ei ole kavatsust Eestis tegutsema asuda ja kelle üle pole võimalik Eestis järelevalvet teostada.
Peamisteks muudatusteks on virtuaalvääringu teenuse pakkuja hoolsusmeetmete täiendamine, kohustusliku minimaalse osa- või aktsiakapitali ja omavahendite suuruse kehtestamine ning täiendavate tegevusloa väljaandmisest keeldumise aluste sätestamine. Edaspidi tuleb teenuse pakkujal keelduda lepingu sõlmimisest anonüümse isikuga (kelleks on mh teise teenuse pakkuja klient, kellega vahetut kliendisuhet pole loodud), koguda isikusamasuse tuvastamiseks täiendavalt kontaktandmeid ning lähtuda isikusamasuse tuvastamisel samadest nõuetest, nagu seni on kehtinud pankadele ja maksevahendajatele. Uue regulatsiooni kohaselt peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja osa- või aktsiakapital olema vähemalt 100 000 eurot või 250 000 eurot, sõltuvalt konkreetselt osutatavatest teenustest. Seejuures omavahendeid peab ettevõtjal olema kas osa- või aktsiakapitali ulatuses või seaduses sätestatud arvutusmetoodika alusel arvestatavas suuruses, olenevalt sellest, kumb on suurem. Seaduses sätestati ka täiendav loetelu alustest, millisel juhul on RAB-l õigus keelduda tegevusloa andmisest: näiteks, (i) kui ettevõtja esitatud andmetest selgub, et tema eesmärk ei ole tegutseda Eestis, (ii) esineb kahtlus aktsia- või osakapitali legaalses päritolus või (iii) kui ettevõtja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle piisava järelevalve teostamist. Muuhulgas nähti RAB-le ette õigus tunnistada juba välja antud tegevusluba kehtetuks, kui ettevõtja omavahendite suurus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Lisaks sellele riskib ettevõtja omavahendite nõude mittetäitmisel ka rahatrahviga, mis juriidilise isiku puhul võib olla kuni 400 000 eurot.
Tarbijakaitseseadusega täiendati internetipõhise kauplemise regulatsiooni ning suurendati rikkumiste eest määratavaid rahatrahve
Riigikogu võttis vastu ja saatis Vabariigi Presidendile väljakuulutamiseks tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse, millega kehtestatakse täiendavad teavitamiskohustused internetipõhistele kauplemiskohtadele, täiendatakse ebaausate kauplemisvõtete regulatsiooni ning nähakse ette suuremad rahatrahvid rikkumiste eest, millega eiratakse tarbijate õiguste kaitseks kehtestatud nõudeid.
Muudatustega võeti kasutusele uue mõistena internetipõhine kauplemiskoht, milleks loetakse kohta, kus tarbija saab sõlmida teise kaupleja või tarbijaga lepinguid sidevahendi abil, kasutades selleks tarkvara, sealhulgas veebilehte, veebilehe osa või rakendust, mida käitab kaupleja või mida käitatakse kaupleja nimel. Internetipõhiseks kauplemiskohaks on nt sellised platvormid nagu booking.com, Amazon, eBay, Eestis osta.ee, Kaup24 jt. Kui tavalise e-poe puhul on tarbijal võimalik sõlmida lepinguid ühe kauplejaga tema hallataval veebilehel, siis internetipõhises kauplemiskohas on võimalik sõlmida lepinguid mitme erineva kauplejaga ning ka teiste tarbijatega. Lisaks nähti ette, et kaupleja poolt edastatav ostukutse eesmärgiga võimaldada tarbijal sooritada ost, peab ka internetipõhise kauplemiskoha puhul sisaldama seaduses sätestatud kohustuslikku informatsiooni kauba/teenuse hinna, omaduste ning selle kohta, kas kaupa/teenust pakkuv isik on kaupleja seaduse tähenduses.
Seadusesse lisati täiendav eeldus, mil kauplemisvõte on eksitav – nimelt kui selle mõjul konkreetses olukorras, arvestades kauplemisvõtte kõiki asjaolusid, teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud, ja kui kauplemisvõttega seondub kauba turustamine identsena teistes liikmesriikides turustatava kaubaga, kui selle kauba koostis või omadused erinevad oluliselt teises liikmesriigis turustatava kauba koostisest või omadustest, välja arvatud juhul, kui oluline erinevus on õiguslikult ja objektiivselt põhjendatud. Praktikas on viidatud ebaausa kauplemisvõtte kasutamist tuvastatud eelkõige toidu turustamisel, kus sama tootenimetuse all ja sarnases pakendis pakutakse erineva koostisega toidukaupu. Seletuskirja kohaselt võivad sama kaubamärgiga tooted küll omaduste poolest erineda, kuid nende turustamine ei või toimuda viisil, mis võiks tarbijaid eksitada. Seda, kas kauplemisvõtet saab pidada eksitavaks ja seega ebaausaks, tuleb hinnata juhtumipõhiselt.
Muudatustega suurendati ka oluliselt juriidilisest isikust kauplejale rikkumise eest määratavaid rahatrahve. Kui seni võis ebaausa kauplemisvõtte keelu rikkumise eest määratav rahatrahv olla kuni 50 000 eurot, siis uus regulatsioon võimaldab maksimaalse rahatrahvina määrata kuni 400 000 euro suuruse trahvi. Trahvimäärasid suurendati ka teiste rikkumiste korral, nt tarbija petmisel, seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumisel ning vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamata jätmisel. Uue vastutuse alaliigina sätestati rahatrahvi määramise võimalus kuni 400 000 euro ulatuses olukorras, kus kaupleja on kasutanud ebamõistlikult kahjustavat tüüptingimust tarbija kahjuks.
Riigikohus lahendas küsimust korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamisest
Kortermajas põhjustas ühes korteris küttesüsteemi rike teises korteris veelekke, mille tulemusel sai korter kahjustada. Kuivõrd kahjustatud korter oli kindlustatud, maksis kindlustusandja korteriomanikule kahjuhüvitise välja ning pöördus regressi korras kahjunõudega selle korteriomaniku poole, kelle korterist leke alguse sai.
Korteriomanik aga nõuet ei tunnistanud, leides, et kortermaja kütteradiaatorid on kaasomandis, mistõttu vastutab kahju eest tema asemel korteriühistu. Korteriühistu nõuet ei tunnistanud, leides, et kaasomandis olev küttesüsteem oli hooldatud ja töökorras, paigaldatud kaks aastat enne rikke toimumist ning kahju põhjustas ettearvamatu rike, mille põhjus pole teada ja mille eest keegi ei vastuta.
Maakohus mõistis korteriomanikult kindlustusandja kasuks välja kahjuhüvitise, leides, et põhjendatud ei ole seisukoht, et kindlustusandja ees vastutab korteriühistu; samuti ei välista korteriomandi- ja korteriühistu seadus (KrtS) ühe kaasomaniku kahju hüvitamise nõuet teise kaasomaniku vastu. Kohtu hinnangul pidi korteriomanik mõistlikult ette nägema, et tema korteriomandi reaalosas asuval radiaatoril võib tekkida ajaga puudusi ning radiaatori seisukorda tuleb kontrollida ja vajaduse korral lasta teha remonti. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata.
Riigikohtu sõnul (lahendi nr 2-19-9543) oli tuvastatud, et korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi eriomandi esemel või mitte, mistõttu lähtus veekahju korteriomanike kaasomandi osast. Kahju hüvitamise nõude saab esitada otse isiku vastu, kes on enda kohustust rikkunud, või kui keegi pole kohustust rikkunud, siis saab kahju nõuda teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu.
Riigikohtu hinnangul märkisid kohtud iseenesest õigesti, et kuna kahjustav asjaolu lähtus korteriomaniku eriomandi piirest, tuleb eeldada, et ta rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Korteriomanik pidanuks vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema ei ole oma kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav. Seaduse kohaselt on korteriomanikul nii korteriomandi eriomandi korrashoiu kohustus kui ka kaasomandi alalhoiu kohustus ning eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust. Antud kaasuse puhul jäeti Riigikohtu hinnangul piisava tähelepanuta korteriomaniku väited, et rike tekkis tõenäoliselt automaatõhuti rikke tõttu ning korteriomaniku teada oli torustiku tehniline seisund hea ega vajanud erilist hooldust. Kolleegium leidis, et korteriühistu kohustus on hoida kaasomandis olev küttesüsteem sellises korras, et sellest ei teki lekkeid, ning juhul, kui küttesüsteem vajab selle sisselülitamisel või muude tööde tegemisel korteriomanike erilist tähelepanu, peab korteriühistu sellisest vajadusest korteriomanikele piisavalt vara teada andma. Asi saadeti uuele arutamisele maakohtusse, kus kohus peab tuvastama, kas korteriomanik rikkus oma kohustusi. Olukorras, kus ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, võib avaldaja nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu.
Tanel Tark
Juhtivpartner, vandeadvokaat
**************
Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2022. aasta aprillikuu väljaandes Õigusuudised
