Uuel aastal jõustub äriregistri seadus
Äriregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute, Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja välismaa äriühingute filiaalide kohta.
1.veebruaril 2023 jõustuva äriregistri seaduse peamiseks eesmärgiks on kõikide eraõiguslike juriidiliste isikute registriregulatsiooni ühtlustamine, kuivõrd praegusel kujul on see killustatud ja fragmentaarne.
Peagi jõustuv äriregistri seadus sätestab äriregistri andmekoosseisu, kannete tegemise ning registri pidamise korra, järelevalve ja vastutuse.
Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register muudetakse äriregistri osaks, mis muudab registrimenetluse lihtsamaks ja selgemaks nii ettevõtjatele kui ka registripidajale.
Muudest muudatustest on kõige olulisemad osaühingut puudutavad muudatused, sest eelnõu kohaselt kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue ja osanike nimekirja hakatakse pidama äriregistrist.
Osaühingu miinimumkapitali nõude kaotamine sunnib asutajad senisest enam läbi mõtlema osaühingu tegevuse jaoks vajaliku kapitali. Praegu valitakse osaühingu asutamisel valdavalt automaatselt seaduses kehtestatud miinimumkapital, mida ei pea sisse maksma ning mis seetõttu ei ütle suurt midagi osaühingu usaldusväärsuse ja asutamise läbimõelduse kohta. Selle võimaluse puudumise tõttu edaspidi annab valitud ja sisse makstud osakapital vajalikku informatsiooni osaühingu usaldusväärsuse kohta ka kolmandatele isikutele. Lisaks on kehtiv miinimumkapital 2500 eurot kaotanud oma väärtuse võrreldes selle summa algse kehtestamise ajaga 1995. aastal.
Tõhustatakse ka registripidaja järelevalvevõimalusi, suunates juriidilisi isikuid oma aruandluskohustust täitma. Selleks lihtsustatakse ja kiirendatakse registrist kustutamist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu.
E-äriregistrisse luuakse võimalus broneerida ärinimi kuueks kuuks, et oleks paremini võimalik äriühingu asutamist ette valmistada ja sobiv ärinimi oleks olemas äriregistrile avaldust esitades.
Kuna infosüsteemide arenduste maht on suur ja seetõttu poleks ühes etapis seaduse jõustumine võimalik, on jõustumine jagatud kolme etappi. Seaduse üldine jõustumistähtaeg on 1. veebruar 2023, osanike nimekirja muudatused jõustuvad 1. septembril 2023 ning ärinime broneerimine ja kindlal kuupäeval kande taotlemise võimalus 1. märtsil 2024.
Riigikohus selgitas au teotamise õigusvastasuse tuvastamise reegleid
Riigikohus selgitas värskes 16. novembri 2022 lahendis nr 2-19-8673 au teotamise õigusvastasuse tuvastamise reegleid.
Antud kohtuvaidluse asjaolude kohaselt palus hageja kohustada kostjaid eemaldama enda kohta avaldatud artikleid, kuna leidis, et nendes kajastuvad ebaõiged andmed ja väärtushinnangud. Samuti palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise seadusjärgses määras kahjuhüvitiselt.
Riigikohus tühistas madalamate astmete kohtute otsused ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu arvates oleksid kohtud pidanud kostjate tegude õigusvastasuse tuvastamisel arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1 teine lause).
Riigikohus on eeltoodu kohta varem leidnud, et õigusvastasusele hinnangu andmist võib mõjutada see, kui hageja au teotavad väited esitati kitsale isikute ringile, ning see, kas väidetavalt hageja au teotavad andmed või hinnangud olid suunatud konkreetselt hageja vastu või isikute grupi vastu, kuhu hageja kuulub.
Kolleegium ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohtadega, et asjas tuvastatud asjaolude järgi on hageja kohta avaldatud ebakohased väärtushinnangud tingitud hageja enda käitumisest.
Ei ole õiguspärane see, kui isik, kelle au teotatakse, vastab sellisele tegevusele omalt poolt tema au teotanud isiku au teotamisega. Seetõttu ei saa selle asjaoluga, et hageja teotas esmalt kostja 2 au, põhjendada ka kostjate tegude õiguspäraseks lugemist (VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi).
Hinnang kostjate käitumise õigusvastasusele ei saa sõltuda sellest, kas kostja 2 on pidanud vajalikuks midagi enda õiguste kaitseks ette võtta. See tähendab, et kui kostja 2 esitaks hageja vastu hagi, siis ei takistaks selle hagi rahuldamist asjaolu, et hageja on tema vastu varem hagi esitanud.
Riigikohus selgitas ka, et isiku kujutise ilma nõusolekuta kasutamine ei ole üldjuhul õigusvastane siis, kui isik ise asetab end teadvalt sellisesse olukorda, mille korral võib eeldada tema kujutise kasutamist avalikkusele nähtavalt, nt osaledes erinevatel seltskonnaüritustel, mille vastu tunneb eelkõige huvi nn kollane ajakirjandus. Isiku kujutise kasutamine võib olla lubatav siis, kui kujutist muudetakse tehniliste vahenditega selliseks, mis ei võimalda isikut tuvastada. See, kui isik paneb end teadlikult olukorda, kus võib eeldada tema pildistamist, filmimist või muul viisil tema kujutise kasutamist, ei ole võrreldav olukorraga, kus sama isik on ise enne teotanud teise isiku au.
Võla sissenõudmine võlgniku ühisvara arvelt
Riigikohus selgitas 26. oktoobri 2022 lahendis nr 2-20-15758 võlausaldaja nõude rahuldamisega seonduvat ühisvara arvelt.
Viidatud kohtuasja asjaolude kohaselt nõudis hageja täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 14 lg 2) ühisvara jagamist, et selle tulemusena rahuldada oma nõue kostja I vastu vara jagamise tulemusena kostjale I jäävast osast.
Kui abikaasade ühisvara jagamist nõuab võlausaldaja, kelle nõue ei ole ühisvaral lasuv perekonna vajaduste rahuldamiseks võetud kohustus (PKS § 33 lg 1), ei saa kohus määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda, mille kohaselt tuleb ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku lahusvara arvel kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast täita võlausaldaja vastu olev kohustus. Alama astme kohtud leidsid õigesti, et tegemist on kohtuotsuse täitmise küsimusega, mis tuleb kohtutäituril lahendada ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi sundtäitmisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Ühisvara jagamise hagi esitanud võlausaldaja saab esitada täitmisavalduse ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks (TMS § 23) ning kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise ja müügitulemi jaotamise täitemenetluse seadustikus sätestatud korda arvestades.
Ühisvara jagamise nõude esitanud hagejal ei ole teiste võlgniku võlausaldajate ees tulemi jaotamisel eelisõigust. Ei ole välistatud, et ühisvara jagamise hagi rahuldamise korral rahuldatakse vara võõrandamisest saadud rahast ka nende sissenõudjate nõudeid, kes ühisvara jagamise hagi ei esitanud. Seejuures ei tulene seadusest, et mitme nõude menetlemisel ühe võlgniku vastu oleks raha jaotamisel tingimata eesõigus ühisvara jagamise hagi esitanud sissenõudjal (antud lahendis hagejal).
Rahel Behrsin
Vandeadvokaat
**************
Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2022. aasta detsembrikuu väljaandes Õigusuudised
