Riigikohus selgitas kahjunõude aegumistähtaja arvestamist
Riigikohus selgitas 23. veebruari 2022. aasta otsuses nr 2-19-3736, et kahjunõude aegumise arvestamisel ei saa lähtuda kahju tekitamises osalenud juhatuse liikme teadmisest.
Viidatud lahendi asjaolude kohaselt esitas AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur kostja Jelena Lipendina vastu kahjunõude hagi, kuivõrd kostja oli kolmanda isiku juhatuse liikmena esitanud AS-ile MiniCredit (pankrotis) rendiarveid ruumide eest, kus viimane ei ole kunagi asunud ja mida ei ole oma majandustegevuses kasutanud. Kahju tekitati ajavahemikus aprillist kuni oktoobrini 2014.
Aktsiaseltsi MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur sai tekitatud kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada alles 18. septembril 2018 ning esitas kahju hüvitamise hagi kohtusse 11. märtsil 2019.
Vastavalt seadusele on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust. Juriidilisest isikust kannatanu puhul lähtutakse tema juhatuse liikme teadmisest.
Riigikohtu hinnangul ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas arvestada aegumistähtaja kulgemist ajast, mil kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust sai teada kannatanuks oleva juriidilise isiku juhatuse liige, kes osales isikute eelneval kokkuleppel kahju tekitamises. Olukorras, kus juriidilisest isikust kannatanul oli mitu juhatuse liiget, algab kahjunõude aegumise tähtaeg selle juhatuse liikme teadmisest, kes kahju tekitamisel ei osalenud.
Riigikohus leidis, et kui kannatanul oli üks või mitu juhatuse liiget, kes kõik osalesid kahju tekitamisel, ei ole olukorras, kus kohus on välja kuulutanud kannatanu pankroti ja nimetanud pankrotihalduri, hea usu põhimõttega kooskõlas siduda aegumistähtaja algust tema juhatuse liikmete teadmisega. Sellest tulenevalt saab juriidilisest isikust kannatanu pankroti väljakuulutamise korral lugeda aegumistähtaja kulgemise alguseks aja, mil kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust sai teada kannatanu pankrotihaldur.
Lahenditega on võimalik lähemalt tutvuda veebilehel www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-19-3736/84.
Töötasu maksmisega lühiajaline viivitamine on oluline kohustuse rikkumine
Riigikohus selgitas 11. veebruari 2022. aasta otsuses nr 2-19-2497, et töötasu maksmisega (mõnepäevane) viivitamine võib osutuda oluliseks kohustuse rikkumiseks, kui töötaja on juhtinud sellele rikkumisele tööandja tähelepanu, kuid viimane jätkab rikkumist.
Viidatud lahendi asjaolude kohaselt vaidlesid tööandja ja töötaja selle üle, kas töötajal oli õigus tööandjaga sõlmitud tööleping erakorraliselt lõpetada põhjusel, et tööandja viivitas töötasu maksmisega. Tööandja viivitas töötasu maksmisega, kuna tööandja selgitas välja tekkinud kahju suurust ning töötaja ja tööandja pidasid läbirääkimisi vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks.
Riigikohus leidis, et tööandjal puudub õigus viivitada töötasu maksmisega olukorras, kus töötaja on tekitanud talle kahju ja tööandja soovib saada töötaja nõusolekut vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks. Kohus asus seisukohale, et kirjeldatud põhjusel töötasu maksmisega viivitamine võib olla töötasu maksmise kohustuse oluline rikkumine, mis annab töötajale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles.
Samuti asus Riigikohus seisukohale, et kui töötaja ütleb töölepingu üles olulise lepingurikkumise tõttu, ei saa tööandja seda vaidlustada vastuolu tõttu hea usu põhimõttega põhjusel, et töötaja on töölepingu üles öelnud tööandjaga peetavate läbirääkimiste ajal olukorras, kus töötajale heidetakse ette pikema ajavahemiku jooksul kahju tekitamist. See, et tööandja heidab töötajale ette kahju tekitamist ja töölepingu rikkumist, ei anna tööandjale õigust asuda rikkuma töölepingust tulenevat töötasu maksmise kohustust ega võta töötajalt õigust öelda sellise tööandja rikkumise korral tööleping erakorraliselt üles.
Lahendiga on võimalik lähemalt tutvuda veebilehel www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=2-19-2497/71.
Tanel Küün
Partner, vandeadvokaat
**************
Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2022. aasta märtsikuu väljaandes Õigusuudised
