Uued tuuled äriõiguses
Riigikogu võttis 13. aprillil 2022 vastu äriregistri seaduse, millega ühtlustatakse kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute registriregulatsioon ning tehakse mõned olulised muudatused ka äriseadustikus.
Registrimenetluse regulatsiooni võrreldes kehtiva seadusega oluliselt ei muudeta, vaid see koondatakse eraldi seadusesse terviklikult ja süstematiseeritult. Uus äriregistri seadus jõustub 1. veebruaril 2023, mõned sätted erandlikult 1. septembril 2023 (nt osanike nimekirja pidamise regulatsioon) ning mõned 1. märtsil 2024 (nt ärinime broneerimist puudutav).
Selle kuu uudiskirjas räägime pikemalt kontsernihuvist ja sellega kaasnevast vastutusest, võimalusest taotleda äriregistri kande tegemist kindlal kuupäeval ja ärinime broneerimisest.
Kumb on olulisem, kas tütarühingu või kontserni huvi?
Kes vastutab, kui tütarühingul tekib kahju kontsernihuvide järgimise tõttu? Oluline äriseadustiku muudatus on kontsernihuvi tunnustamine seaduse tasandil ja kontsernivastutuse reguleerimine. Äriühingutes, mis moodustavad kontserni, on tavaline, et lisaks iga äriühingu enda huvidele arvestatakse laiemalt ka kontserni huvidega, kuid teatud juhtudel võivad need huvid ka konfliktis olla ehk see, mis on majanduslikult mõistlik kontserni kui terviku huvides, ei pruugi toimida konkreetse tütarühingu puhul. Kontsernihuvi ja sellega arvestamise vajadust on tunnustatud juba varem ka Riigikohtu praktikas. Tütaräriühingud annavad üksteisele laenu, tagavad laene, teevad tehinguid emaettevõtja juhiste järgi, kuid kontserni kuuluva äriühingu juhatusel on alati ja eelkõige kohustus tegutseda tema poolt juhitava ühingu parimates huvides.
Seadusemuudatustega sätestatakse selgelt, et emaettevõtjal on õigus anda tütarettevõtja juhtorganile juhiseid ning tütarettevõtja juhtorgan on kohustatud emaettevõtja juhiseid järgima. Erandina ei ole juhiste täitmise kohustust sellistel tütarettevõtja juhtorgani liikmetel, kes ei ole ametisse määratud emaettevõtja, vaid näiteks vähemusosaniku poolt või kes on ametisse määratud sõltumatu liikmena (isikud, kellel äriliste, perekondlike või muude sidemete puudumise tõttu ei ole huvide konflikti, mis mõjutaksid neid otsuste tegemisel).
Kontsernihuvi järgimise kohustus ei ole absoluutne, seadus sätestab sellele küllaltki konkreetsed piirid. Nimelt, kui juhiste järgimine toob kaasa vastuolu tütarettevõtja enda huvidega, siis ei loeta juhatuse liiget oma kohustusi rikkunuks, kui samal ajal on täidetud järgmised tingimused:
1) tehing on tehtud äratuntavalt kontserni kui terviku huvides,
2) kohane vastusooritus tütarettevõtjale,
3) tehingu tegemise ajal on tütarettevõtja maksejõuline ning tehing ei muuda teda maksejõuetuks. Seega ei saa kontsernihuvi õigustusel teha tehingut, mis teenib vaid ühe tütarühingu või hoopis emaettevõtja enda huve.
Emaettevõtja antud juhised peavad olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. See on oluline mõlema poole jaoks, et oleks võimalik juhiste andmist ja nende sisu hiljem tõendada.
Samuti nähakse ette, et juhul kui tütarettevõtja, mida juhitakse emaettevõtja juhiste alusel, satub majanduslikku olukorda, kus tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, siis peab emaettevõtja viivitamata rakendama abinõud maksejõuetuse vältimiseks, näiteks tütarühingu rekapitaliseerima või otsustama tütarettevõtja lõpetamise või pankrotiavalduse esitamise. Sellised reeglid on kehtestatud nii tütarettevõtja võlausaldajate kui ka vähemusosanike/-aktsionäride ja töötajate kaitseks.
Kui aga emaettevõtja neid reegleid rikub ehk ei rekapitaliseeri tütart ega otsusta ka lõpetamist, siis vastutab ta tütarettevõtja nende kohustuste eest, mis on tekkinud pärast seda, kui on ilmnenud, et tütarettevõtja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Kui emaettevõtja on andnud tütarettevõtja juhtorganitele juhiseid, mis on olnud vastuolus tütarettevõtja huvidega ega ole vastavuses kontserni huvidega, siis on emaettevõtja vastutus veelgi laiem ning ta vastutab tütarettevõtja kohustuste eest, mis on jäänud täitmata selliste juhiste andmise tõttu. Tütarettevõtja pankroti väljakuulutamise korral võib tütarettevõtja nimel nõude emaettevõtja vastu esitada üksnes pankrotihaldur, selliselt piiratakse üksikute võlausaldajate õigust panna oma nõudeid emaettevõtja suhtes maksma.
Äriregistrikanne kindlal kuupäeval
Uus äriregistri seadus võimaldab mõjuval põhjusel taotleda äriregistri andmete muutmise kande sidumist kindla kuupäevaga. Kande soovitud kuupäev võib olla ajavahemikus kuni kuus kuud alates kandeavalduse esitamise kuupäevast.
Seletuskirjas on mõjuva põhjuse näitena välja toodud äriühingute reorganiseerimistehingud (ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine), mille ettevalmistamine on sageli keeruline ja kulukas protsess, milles osalejatel oleks aegsasti vaja teada, kas kandeavaldus vastab kõigile nõuetele, et olla vajaduse korral suuteline puudused kõrvaldama. Äriseadustik näeb ette, et nii ühinemine, jagunemine kui ka ümberkujundamine jõustuvad äriregistri kande tegemisest – neis tehingutes osalejate jaoks on aga oluline, et tehing jõustuks kindlal kuupäeval, nt kuu esimesel päeval. Seega võimalus taotleda kande tegemist konkreetsel kuupäeval annab tulevikus selliste tehingute jaoks vajaliku paindlikkuse.
Kandemäärus tehakse tavakorras ja sellest teatatakse avalduse esitajale viivitamata, kuid kanne jõustub määruses näidatud kuupäeval. Sellise kandemääruse tühistamist võib taotleda registripidajale esitatava avaldusega vähemalt viis tööpäeva enne kande jõustumist, sel juhul registripidaja tühistab kandemääruse ja kanne ei jõustu.
Ärinime broneerimine
Selle muudatusega äriseadustikus antakse võimalus broneerida soovitav ärinimi kuueks kuuks. Mõjuval põhjusel on võimalik broneeringut kolme kuu võrra pikendada, kuid seda vaid ühel korral.
Ärinime broneerimise võimalus on oluline nii Eesti turule sisenevate rahvusvaheliste kontsernide jaoks kui ka Eestis rebrändingut tegevatele äriühingutele, kes soovivad tegutseda kindla ärinime all, kuid ettevalmistuste ajamahukuse või venimise tõttu võivad leida ennast olukorrast, kus sama või väga sarnane ärinimi on juba kasutusele võetud. Praktikast on teada mitmeid juhtumeid, kus kuuldused tuntud ettevõtjate nimemuutuse kavatsusest on levinud ning soovitud ärinimed on n-ö nina alt ära napsatud. Vahel juhuslikult, vahel pahatahtlikult, lootuses sellelt kasu teenida.
Veel näevad muudatused ette, et sama isik sama ärinime teist korda broneerida ei saa. Seda selleks, et takistada pahatahtlikku broneerimist.
Äriühing, kes soovib broneeritud nime kasutada, peab saama nõusoleku isikult, kes on ärinime broneerinud. Nõusolek tuleb lisada broneeritud ärinime äriregistrisse kandmise avaldusele. Kui ärinime broneeringu kehtivuse jooksul ei ole broneeritud ärinimega äriühingut äriregistrisse kantud, kustutab registripidaja selle omal algatusel, seega eraldi avaldust kustutamiseks tegema ei pea.
Marit Savi
Partner, vandeadvokaat
**************
Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2022. aasta oktoobrikuu väljaandes Õigusuudised
