Riigikohus selgitas maakleritasu nõudeõigust seoses hea usu põhimõttega
Riigikohus lahendas pooltevahelist vaidlust küsimuses, kus pooled olid kokku leppinud eksklusiivses kinnisvara müümise nõustamisteenuses ning teenustasu maksmises kindla protsendina müügisummalt, mille minimaalne hind oli lepingus määratud. Vastavalt kokkuleppele pidanuks hageja saama teenustasu 1% ulatuses müügihinnalt, mis ei jää alla 11,2 miljoni euro.
Hageja viis kokku huvilisest ostja ja müüja, kes jõudsid müügitehingu sõlmimiseni summas 11 190 000 eurot, s.t 10 000 euro võrra väiksemas summas kui kostja esialgselt nõustus müüma. Hageja, tulles kostjale vastu ja arvestades läbirääkimisi, ei nõudnud teenustasu terves ulatuses, vaid esitas kostjale teenustasu arve 1% ulatuses 11 miljonist eurost, s.t summale 110 000 eurot. Kostja aga keeldus arvet tasumast, leides, et hagejal puudub teenustasu nõudmiseks alus, kuna täidetud polnud lepinguline nõue, et objekti müügihind on vähemalt 11,2 miljonit eurot. Samuti oli kostja seisukohal, et arve esitamisega on hageja ise näidanud, et müügihind oli 11 miljonit eurot, mis ei vastanud lepingule.
Kohtud lugesid tõendatuks, et pooled olid tasu osas sõlminud erikokkuleppe – tulemustasu saamise õigus seati selgelt sõltuvusse hageja osutatud teenuse tulemusest. Riigikohus leidis, et kuna pooltevaheline kokkulepe tulemustasu osas sätestas selgelt, et kostjapoolne minimaalne hind, millega ta on nõus kinnisasja müüma, on 11,2 miljonit eurot, siis sai hageja lepingu sõlmimisel ka lähtuda eeldusest, et kostja ei ole nõus odavamalt lepingu objekti müüma, mistõttu polnud vajadust tulemustasu osas reguleerida lepingus ka olukorda, kus müügihind on siiski kokkulepitust madalam. Eeltooduga lükkas riigikohus ümber kostja seisukoha, et hagejal tekkinuks õigus teenustasule üksnes siis, kui müügihind oleks olnud 11,2 miljonit eurot või enam.
Ehkki ostja oli esitanud kostjale pakkumise, mis oli väiksem kui müüja poolt esialgu aktsepteeritav minimaalne müügihind, jätkas kostja lepingulisi läbirääkimisi ega lõpetanud ka hagejaga sõlmitud lepingut, kasutades jätkuvalt viimase teenuseid. Riigikohtu hinnangul lõi kostja sellega hagejale usaldusel põhineva ettekujutuse, et ka madalam hinnatase täidab kostja miinimumeesmärki ning et ta on selle eesmärgi osas, mis puudutab miinimumhinda, nõustunud madalama hinnaga. Seega võis hageja mõistlikult järeldada, et kostja ei lähtu algselt miinimumhinnaga seotud tulemustasu kokkuleppest. Hagejale sellise ettekujutuse loomise järgselt vaidlusaluse lepingule tuginedes tulemustasu maksmisest keeldudes käitus kostja vastuoluliselt ja vastuolus hea usu põhimõttega. Eelnevat arvestades leidis riigikohus, et kostja on kohustatud hagejale tasuma kokkulepitud teenustasu ning rahuldas hagiavalduse.
Osaühingu osakapitaliks kasvõi ainult üks sent
Riigikogus läbis 26. jaanuaril 2022 esimese lugemise Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, et muuta ühingute tegevusega seotud seadusandlust. Seadusemuudatustega soovitakse ühtlustada ja ajakohastada kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute registriregulatsiooni.
Juriidiliste isikute hulgast muutub enim osaühingute regulatsioon. Äriregistri seaduse muutmisega soovitakse muuta osanike andmed äriregistri registrikaardi andmeteks ning osanike nimekirja pidamine hakkab toimuma äriregistris.
Muudatustega tagatakse osadega tehingute tegemisel senisest suurem õiguskindlus ja võimaldatakse osa heauskset omandamist. Kehtiva õiguse kohaselt peab osanike nimekirja juhatus ning osanike andmeid ei kanta osaühingu registrikaardile, mistõttu ei ole osanike andmetel kande tähendust ja tegemist on pelgalt informatiivsete andmetega. Praktikas on probleemiks kujunenud see, et osanike andmetele antud ebaõige tähenduse tõttu tehakse osadega tehinguid, mille käigus tuginetakse võimalikele ebaõigetele andmetele. Seadusemuudatuse järel kantaks edaspidi osaühingu registrikaardile osanike andmed, mis annab osanike andmetele kande olemuse ja seega kannab suuremat usaldusväärsust. Osanike nimekirjade kannete tulemusena tekib justkui osanike register. Usaldusväärsete andmete tagamiseks äriregistris hakkab osanike nimekirja pidama äriregistri pidaja ning osaga tehtava tehingu kehtivust kontrollivad edasi notarid, välja arvatud äriseadustikus ette nähtud erandjuhtudel.
Teine oluline muudatus osaühingute puhul on osakapitali miinimumsuuruse kaotamine. Kehtiva äriseadustiku kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 2500 eurot. See nõue on äriseadustikus kehtinud alates selle jõustumisest 1995. aastal, kui osakapital pidi olema vähemalt 40 000 krooni, mis euro kasutusele võtmise järel muudeti 2500 euroks. Miinimumkapitali suurus on seega muutumatuna püsinud 24 aastat, kuid asutades osaühingu sissemakseid tegemata, on võimalik miinimumkapitali justkui vältida. Sisuliselt lepivad füüsilisest isikust osaühingu asutajad kokku osakapitali suuruse, mis peab olema vähemalt 2500 eurot, kuid sissemakse tegemise aega oli võimalik edasi lükata. Kuna kehtiv seadus ei sätesta sellisel juhul sissemakse tasumise tähtaega, on võimalikud olukorrad, kus sissemakseid ei tasuta väga pika aja jooksul või üldse. Osakapitali miinimumnõude kaotamine sunnib tulevasi osanikke edaspidi läbi mõtlema asutatava osaühingu kapitalivajaduse ja annab seega avalikkusele senisest enam informatsiooni osaühingu usaldusväärsuse kohta.
Seega võiks tulevikus näha osaühinguid, mille osakapital on ainult üks euro või sent. Vaatamata väiksele osakapitali summale jääb osaniku vastutus sarnaseks praeguse režiimiga. Pankrotiseaduse muudatusega täpsustatakse, et alla 2500-eurose osakapitaliga osaühingu osanik vastutab osakapitali suuruse ja 2500 euro vahele jääva summa ulatuses ajutise halduri tasu ja kulude eest. Näiteks kui osaühingu osakapital on 100 eurot ja osaühingul ei ole piisavalt vara ajutise halduri tasu ja kulude katteks, on osaniku potentsiaalse vastutuse suurus 2400 eurot.
Uudse lahendusena plaanitakse ettevõtjatele anda võimalus broneerida kuueks kuuks ärinimi ja mõjuval põhjusel kindlal kuupäeval kande tegemise taotlemist, et pakkuda ettevõtjatele senisest paindlikumalt tegutseda. Ilmselgelt on tegemist tasuliste teenustega ning ärinime broneerimise eest nähakse ette riigilõiv summas 150 eurot ja kindlal kuupäeval kande tegemise eest nähakse ette vastavale kandele kohaldatav kahekordne riigilõiv.
Seadusemuudatusi plaanitakse jõustada kolmes etapis alates 1. veebruarist 2023. Selline pikk tähtaeg tuleneb registrite muutmise ja nende infosüsteemide täiendava arendamise vajadusest. Seadusemuudatustega ja muudatuste seletustega saab täpsemalt tutvuda Riigikogu veebilehel.
Haigushüvitisega jätkatakse pandeemiarežiimil kogu 2022. aasta jooksul
1. jaanuaril 2022 jõustus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus, millega Riigikogu otsustas jätkata viiruspuhangu leevendamiseks kehtestatud haigushüvitise väljamaksmise korraga kuni 2022. aasta lõpuni.
Seadusega pikendati 2022. aasta lõpuni haigushüvitiste maksmise korda, mille järgi saavad töötajad haigushüvitist alates teisest haigestumise päevast. Alates teisest haiguspäevast kuni viienda haiguspäevani tasub haigushüvitise tööandja ning Eesti Haigekassa tasub alates kuuendast haiguspäevast, mis võimaldab töötajatel juba esimeste haigussümptomite tekkimise korral koju jääda, kaotamata seetõttu oluliselt oma sissetulekutes.
Seadusandja hinnangul on sellise seaduse hinnaks 19 miljonit eurot ehk sellises summas lisakulu oodatakse varasema hüvitamise jätkamisega. Vana süsteemi juurde, kus tööandja maksab töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest, suundutakse praeguse seisuga tagasi alles 2023. aasta alguses.
Tauno Tark
Partner, vandeadvokaat
**************
Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2022. aasta veebruarikuu väljaandes Õigusuudised
