Olulised muudatused pakendi- ja jäätmeseaduses
1. mail 2023 jõustuvad mitmed olulised jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muudatused. Eelkõige mõjutavad muudatused pakendiettevõtjaid, samuti joogipakendite ja jookide tootjaid, toitlustusettevõtjaid, festivalide korraldajaid ning teatud kaubandusettevõtjaid.
Seadusemuudatusega võetakse üle ühekordse plasti direktiiv, mille eesmärk on vältida ja vähendada teatud plasttoodete mõju keskkonnale, eelkõige veekeskkonnale ja inimeste tervisele, ning edendada üleminekut ringmajandusele.
Olulisemad muudatused on järgmised.
Pakendiettevõtjad peavad võtma kasutusele meetmed, et vähendada ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist aastaks 2026 võrreldes 2023. aastaga. Pakendiettevõtjail tuleb eelnevaga seoses 2023. aasta 1. septembriks koostada ja veebilehel avaldada tegevuskava. Ettevõtjad saavad rakendatavaid meetmeid ise valida, kuna seadusega neid ette ei nähta. Näiteks võib tarbijatele pakkuda võimalust osta lahtiselt müüdavat valmistoitu ja pakendamata jooki tarbija enda pakendisse või topsi. Samuti saab kehtestada hinna ühekordselt kasutatavale pakendile ning pakkuda võimalust kasutada korduskasutatavat alternatiivi.
Pakendiettevõtjad peavad hakkama esitama pakendiregistrisse andmeid ühekordselt kasutatavate plasttoodete koguste kohta. Esimesed andmed tuleb esitada 2023. aasta kohta, võimalusel ka 2022. aasta andmed. Uus kohustus on vajalik selleks, et hinnata, kas pakendiettevõtja on täitnud oma 2026. aasta eesmärki vähendada ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimist.
Alates 2024. aasta 1. jaanuarist peavad pakendiettevõtjad hakkama kandma täiendavaid kulusid seoses järgmiste ühekordselt kasutatavate plasttoodetega: toidupakendid, kuni 3 liitrit mahutavad joogipakendid, joogitopsid, painduvast materjalist pakid ja pakkematerjalid ning õhukesed ja eriti õhukesed plastkandekotid. Pakendiettevõtjad peavad kandma avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud toodetest tekkinud jäätmete kogumise, sh taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud ning nendest toodetest tekkinud prügi koristamise ning edasise veo ja käitlemise kulud.
Alates 2023. aasta 1. maist võivad pakendiettevõtjad korraldada kliendi poolt tagastatavate pakendite kokku kogumist kauba üleandja kaudu. Sellisest võimalusest peab lõppkasutajat ja tarbijat ette teavitama. Samuti peab lõppkasutajal ja tarbijal olema kauba tellimisel võimalus teavitada soovist pakendid tagastada kauba üleandmisel. Pakendite tagastamine peab olema lõppkasutajale ja tarbijale tasuta.
Alates 2023. aasta 1. maist on keelatud esmakordselt turule lasta järgmisi ühekordselt kasutatavaid plasttooteid: vatitikuvarred, söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad), taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad, tavatarbijale kasutamiseks mõeldud õhupallide varred ning tooted, mis on valmistatud oksüdantide toimel lagunevast plastist, näiteks plastkandekotid ja põllumajanduses kasutatav kile.
Alates 2024. aasta 1. jaanuarist on avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks ainult korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Vastava nõude täitmise tagamise kohustus on pandud avaliku ürituse korraldajale.
2025. aastaks peavad pakendiettevõtjad, kes lasevad turule ühekordselt kasutatavaid plastist joogipudeleid, aastas kokku koguma vähemalt 77% samal kalendriaastal turule lastud joogipudelite kogusest. 2029. aastaks on sihtmääraks 90% turule lastud kogustest.
Esmakordselt Eesti turule lastavad plasti sisaldavad tooted peavad kandma märgistust, millega teavitatakse tarbijat plasti olemasolust tootes ja selle ebasobivast kõrvaldamisviisist ning mõjust keskkonnale. Nõue puudutab hügieenisidemeid, tampoone, niisutatud pühkepaberit, filtriga tubakatooteid ja tubakatoodetega kasutamiseks turustatavaid filtreid ning joogitopse.
Riigikohus selgitas kinnisasja kaasomandi lõpetamise ja hüvitamiskohustusega seonduvat
Riigikohus lahendas enda 22. märtsi 2023. aasta otsuses nr 2-19-18320 olukorda, kus kaasomandis oleva kinnisasja naabrid ei suutnud kinnisasja ühiselt haldamise osas kokkuleppele jõuda ning hageja oli kohtusse esitanud hagi kaasomandi lõpetamiseks. Peamised erimeelsused seisnesid öörahu tagamises ja kaasomanike hoolivuses korra vastu, samuti hoone rekonstrueerimises. Hageja soovis, et kaasomand lõpetataks selliselt, et kinnisasi jäetakse hageja ainuomandisse, kohustusega hüvitada kostjatele neile kuuluva kaasomandi osa väärtus. Samuti soovis hageja, et kostjaid kohustataks tegema vastav tahteavaldus kinnistusraamatu kande muutmiseks, mis määraks ainuomanikuks hageja, ning et kohtulahend asendaks vastava tahteavalduse.
Kostjad vaidlesid hagile vastu, esitades vastuhagi palvega jätta kinnisasi kostjate ainuomandisse, kohustusega hüvitada hagejale talle kuuluva kaasomandi osa väärtus. Sarnaselt hagejale palusid ka kostjad, et hagejat kohustataks tegema tahteavaldust kinnisturaamatu kande muutmiseks, mida asendaks kohtulahend. Kostjad kinnitasid enda tugevat sidet kinnisasjaga ning avaldasid kahtlust, et hagejal on piisavalt vahendeid neile kuuluva kaasomandi väljaostmiseks. Samuti lisasid kostjad, et nendele kuuluv kaasomand on koormatud kahe hüpoteegiga ning olukorras, kus üks kostja on töö kaotanud ning teise tervislik seisund ei võimalda tal täiskoormusega tööl käimist, oleksid nad hageja poolt esitatud kaasomandi lõpetamise taotluse rahuldamisel olukorras, kus pärast hüpoteegiga tagatud laenukohustuste täitmist ei jääks neile piisavalt vahendeid uue, samaväärse kodu soetamiseks.
Kuivõrd kostjad esitasid alternatiivina taotluse ka kaasomand jätta lõpetamata, esitas hageja sellele vastuväite, pidades kaasomandi jätkumist suurte erimeelsuste tõttu võimatuks. Alternatiivina pakkus hageja välja võimaluse lõpetada kaasomand kinnisasja müümisega kaasomanike vahelisel enampakkumisel.
Maakohus rahuldas hagi ja jättis kostjate vastuhagi rahuldamata. Kostjad esitasid seejärel apellatsioonkaebuse, paludes kaasomand jätta lõpetamata. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas kostjate apellatsioonkaebuse ning jättis hagi rahuldamata, kuivõrd kohtu hinnangul oli taotletud kaasomandi lõpetamise viis ebaõiglane. Otsuse tegemisel tugines ringkonnakohus peamiselt sellele, et maakohus jättis otsuse tegemisel arvestamata kostjate kaasomandi osa väärtust vähendavad koormavad hüpoteegid, mis omakorda kannab ka hageja jaoks riski olukorras, kus kostjad jätavad hüpoteekide eest tasumata ning need jäävad kinnisasja edasi koormama, samuti ei hinnanud maakohus hageja reaalset võimet hüvitist maksta.
Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse nii materiaalõiguse väära kohaldamise kui ka menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Riigikohus tõi välja, et ehkki ringkonnakohus oli varasemale praktikale viidates õigesti leidnud, et pooltel oleks olnud põhjendatud taotleda otsuse täitmise viisi kindlaksmääramist selliselt, et hüvitis mõistetakse hagejalt välja või nähakse hüvitise maksmine ette eseme omandamise eeldusena, st omandamiseks vajalike tahteavalduste andmise kohustuse täitmisest keeldumise vastuväitena, ei nõustunud kõrgeim kohus ringkonnakohtuga selle järelduse osas, et mainitud taotluse puudumine muudab kaasomandi lõpetamise ebaõiglaseks ja annab aluse jätta hagi rahuldamata. Riigikohtu hinnangul oleks ringkonnakohus pidanud vastavale järeldusele jõudes menetlusosalistele selgitama, et neile oleks kasulik vastav taotlus esitada.
Riigikohus selgitas ka, et kui kaasomanikud on esitanud kaasomandi lõpetamise taotluse viisil, et omand jääb ühele poolele, kohustusega selle väärtus teisele poolele hüvitada, siis tuleb kohtul välja selgitada kaasomandis oleva asja kui terviku väärtus ning kindlaks määrata kaasomanikele makstava rahalise hüvitise suurus vastavalt nende kaasomandi osale kaasomandis oleva asja kui terviku väärtusest. Kohus lisas, et olukorras, kus kaasomand taotletud viisil lõpetatakse ning üks omanikest jääb enda omandist ilma, on tal seaduse alusel õigus keelduda kaasomandi lõpetamiseks vajaliku tahteavalduse andmisest seni, kuni talle hüvitatakse tema kaasomandi osa õiglane väärtus – taolist vastastikust täitmist saab kohus kohaldada üksnes taotlusel, st mitte omaalgatuslikult. Samuti selgitas kohus, et kui kaasomanik, kes kaasomandi lõpetamise tulemusel kaotab omandi ning saab õiguse hüvitisele omandi kaotuse eest, soovib end täitmise vastu kaitsta, on tal õigus kohtult taotleda otsuse täitmise tähtaja määramist, mille kestel saab otsust omandamise osas täita – selliselt kaitseb omanik end selle vastu, et kaasomanik tasub hüvitise alles pika aja möödudes, mis võib kaasomandi eseme vahepealse väärtuse tõusu tõttu muuta hüvitise ebapiisavaks, kompenseerimaks omandi kaotust.
Riigikohus tõi muuhulgas ka välja, et kui mitu kaasomanikku on esitanud kaasomandi lõpetamise hagi, milles taotlevad kaasomandi lõpetamist selliselt, et asi antaks ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, oleks pooltele õige esitada ettepanek kasutada kaasomandi lõpetamise viisina kaasomandis oleva kinnisasja müümist avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Juhul, kui kohus jõuab järeldusele, et kaasomanike vaheline enampakkumine ei anna piisavat kindlust, et kaasomandi eseme omandist ilma jäävatel kaasomanikel õnnestub saada selle eest õiglane hüvitis, tuleb kohtutel teha pooltele ettepanek nõuda kaasomandi lõpetamist viisil, et kaasomandis olev asi müüakse avalikul enampakkumisel. Seejuures tuleb arvestada seda, et avaliku enampakkumise korral saavad enampakkumisel osaleda ka kaasomandis oleva asja senised kaasomanikud.
Riigikohus selgitas lahendis ka hüpoteekide kehtima jäämist. Olukorras, kus kaasomand lõpetatakse viisil, et kaasomandis olev asi antakse kaasomandi lõpetamist nõudvale kaasomanikule ja teda kohustatakse hüvitama teistele kaasomanikele nende kaasomandi osa väärtus rahas või et kaasomandis olev asi müüakse enampakkumisel, siis üldjuhul jääb kaasomandi osa koormanud hüpoteek senisel kujul kehtima. Sellisel juhul peab seni kaasomandis olnud asja omandaja arvestama võimalusega, et juhul kui oma senise kaasomandi osa kaotav kaasomanik ei rahulda hüpoteegiga tagatud nõuet, tuleb tal taluda sundtäitmist hüpoteegi alusel. Kui kaasomandi osa kaotav isik kaasomandi osa eest saadava hüvitise arvel hüpoteegiga tagatud nõuet ei rahulda ning hüpoteegipidaja nõuab hüpoteegi realiseerimiseks kaasomandisse kuulunud eseme omandajalt sundtäitmise talumist, saab kaasomandisse kuulunud eseme omandaja hüpoteegiga tagatud nõude ise rahuldada ning seeläbi vältida sundtäitmist hüpoteegiga koormatud eseme arvel. Sellisel juhul läheb talle nõue rahuldatud osas üle.
Võeti vastu muudatused tööturumeetmete regulatsiooni ajakohastamiseks
Riigikogus võeti vastu uus tööturumeetmete seaduse terviktekst, mille eesmärk on korrastada tööturuteenuste osutamise õiguslikku regulatsiooni. Uus seadus hakkab alates 1. jaanuarist 2024 asendama seni kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seadust, vähendades seeläbi Eesti tööhõivepoliitika õigusliku korralduse keerukat ülesehitust.
Ehkki uus seadus ei too endaga kaasa märkimisväärseid sisulisi muudatusi, on selle peamise eesmärgina välja toodud olemasoleva õigusregulatsiooni korrastamine ja süstematiseerimine, luues seeläbi senisest loogilisema terviku. Uue seadusega võetakse kasutusele mõiste tööturumeede, mis hõlmab aktiivseid tööturumeetmeid ehk tööturuteenuseid ja tööturutoetusi, aga ei hõlma passiivseid tööturumeetmeid ehk töötushüvitisi. Vastavalt seadusele on tööturumeetmed järgnevad: (i) tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine; (ii) töövahendus; (iii) karjääriteenused; (iv) töökeskne nõustamine; (v) oskuste arendamine; (vi) ettevõtluse toetamine; (vii) töövalmiduse toetamine; (viii) töövõime toetamine; (ix) tööle asumise ja tööl püsimise toetamine ja (x) tööturuteenusel osalemise toetamine.
Tööturumeetmete pakkumist korraldab töötukassa, kuid samuti võivad tööturumeetmete pakkumist korraldada ja meetmeid pakkuda kohaliku omavalitsuse üksused ja muud asjaomased füüsilised ja juriidilised isikud seaduses sätestatud juhul või valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tööturumeetmete pakkumise tingimustel ja korra kohaselt. Tööturumeetmeid rahastatakse töötuskindlustuse seaduses sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahenditest, riigieelarve sihtotstarbelistest eraldistest, samuti tööturumeetmete rahastamiseks ettenähtud Euroopa Liidu või muudest toetustest.
Tanel Tark
Juhtivpartner, vandeadvokaat
**************
Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2023. aasta aprillikuu väljaandes Õigusuudised
