fbpx

2024. aasta aprillikuu Õigusuudised

Äriregistris on võimalik broneerida ärinime ja taotleda kande tegemist kindlal kuupäeval

1. märtsil 2024 jõustusid äriregistri seaduse ja äriseadustiku muudatused, mille alusel on võimalik taotleda kuueks kuuks ärinime broneerimist ning kande tegemist kindlal kuupäeval.

Konkreetse kandekuupäeva võimalus 

Äriregistri seaduse muudatusega nähakse ette võimalus siduda andmete muutmise kande tegemine kindla kuupäevaga. Kande soovitud kuupäev võib olla ajavahemikus kuni kuus kuud alates kandeavalduse esitamise kuupäevast. Konkreetset kandekuupäeva on võimalik taotleda näiteks ühinemiste ja jagunemiste jõustumisel. Kande tegemine võib langeda ka puhkepäevale või riigipühale (nt 1. jaanuar).

Konkreetsel kuupäeval kande tegemiseks peab olema mõjuv põhjus. Selleks võib olla näiteks vajadus, et jagunemine jõustuks kindlal kuupäeval. Avalduse kindlal kuupäeval kande tegemiseks saab esitada üksnes andmete muutmise kohta, mitte esmakandeavalduse kohta.

Avalduse kindlal kuupäeval kande tegemiseks lahendab registripidaja üldkorras ehk viie tööpäeva jooksul avalduse esitamisest. Kui avaldusel esineb puudusi, saab need õigeaegselt likvideerida ning seeläbi tagada, et kandeavalduse kuupäeva saabudes kantakse registrisse taotletud muudatus.

Kui isik otsustab kandeavalduse taotlusest loobuda, siis on see võimalik, esitades registripidajale avalduse kandemääruse tühistamiseks vähemalt 5 päeva enne kande jõustumist.

Ärinime broneerimise võimalus 

Äriseadustiku muudatustega nähakse ette võimalus äriregistris äriühingu ärinime broneerimiseks. Ärinime broneerimisel tuleb nimetada tegevusala, millel ärinime soovitakse kasutada, ja äriühingu õiguslik vorm. Ühe isiku kohta võib olla üks ärinime broneering kuueks kuuks, mida võib pikendada mõjuval põhjusel ühe korra kolme kuu võrra. Sama nime sama isik teist korda broneerida ei saa.

Äriühing, kes soovib broneeritud nime kasutada, peab saama nõusoleku isikult, kes on ärinime broneerinud. Kui ärinime broneeringu kehtivuse jooksul ei ole broneeritud ärinimega äriühingut äriregistrisse kantud, kustutab registripidaja broneeringu omal algatusel.

Ärinime broneerimise riigilõiv on 150 eurot.

Ühtlustusid lühiajalisele majutusele kohalduvad üleeuroopalised nõuded

Euroopa Liidu Nõukogu võttis 18. märtsil 2024 vastu otsekohalduva lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud andmete kogumist ja jagamist käsitleva määruse.

Lühiajalise majutuse üüriteenused moodustavad Euroopa Liidu majutusettevõtete kogupakkumisest peaaegu veerandi ning veebiplatvormide teke on seda hoogustanud. Ühelt poolt toovad lühiajalise majutuse üüriteenused kasu külastajatele, majutuse pakkujatele ja kogu turismi ökosüsteemile, kuid tekitavad ka teatud probleeme – eelkõige kohalikele kogukondadele suurenenud turismivoogude ja taskukohaste pikaajaliste eluasemete vähesusega. Riiklikul ja kohalikul tasandil reguleeritakse üha enam lühiajalise majutuse üüriteenuseid – näiteks kehtestades läbipaistvuse suurendamiseks majutuse pakkujate registreerimise kohustuse ning nõudes veebiplatvormidelt, et nad jagaksid andmeid majutuse pakkujate ja nende tegevuse kohta.

Kuna erinevate avaliku sektori asutuste andmepäringud tekitavad suure koormuse ning nende hallatavad registreerimissüsteemid on ebatõhusad, kehtestati Euroopa Liidus ühtne reeglistik lühiajalise majutuse üüriteenuseid käsitlevate andmete genereerimiseks ja jagamiseks ning sektori läbipaistvuse suurendamiseks.

Määrusega kehtestatakse majutajatele ja lühiajaliselt väljaüüritavale kinnisvarale ühtlustatud registreerimisnõuded, sh väljastatakse majutajale kordumatu registreerimisnumber, mis tuleb kuvada kinnisvara veebisaitidel ja veebiplatvormidel. Veebiplatvormid peavad andma enda teenuseid kasutavate majutajate üürimistegevuse kohta korrapäraselt teavet asjaomase liikmesriigi ühtsele digitaalsele juurdepääsupunktile.

Määrust ei kohaldata hotellide ja muude sarnaste majutusettevõtete, sh kuurorthotellide, sviidi- või korterhotellide, hostelite või motellide suhtes, kuna nende teenused on juba hõlmatud olemasolevate läbipaistvus- ja aruandluskohustustega. Eeskirjad ei hõlma ka telkimisplatsil või  parklates ja haagiseparklates pakutavat majutust, nagu telgid, haagiselamud või vabaajasõidukid, kuna sellised majutuskohad asuvad tavaliselt selleks ettenähtud aladel, nagu kämpingud või haagissuvilapargid, ning need ei mõjuta eluruume, mis on võrreldavad lühiajalise majutuse üüriteenustega.

Eesti Pank muutis uute eluasemelaenude väljastamise reegleid pankade jaoks

1. aprillil 2024 jõustusid Eesti Panga poolt vastu võetud määruse „Eluasemelaenu andmise piirmäärad ja maksimaalne laenutähtaeg“ muudatused, millega uuendati nõudeid selle kohta, kuidas peab kommertspank arvutama maksimaalset laenuvõimekust, kui taotleja soovib uut eluasemelaenu.

Sarnaselt varasemale võivad laenuvõtja igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku moodustada kuni 50% tema netosissetulekust. Seejuures muutus reegel intressimäära kohta, mida kommertspangad peavad igakuise laenumakse arvutamisel kasutama, hinnates laenuvõtja maksimaalset laenuvõimekust. Hetkel on selleks kas laenulepingus toodud intressimäär, millele on lisatud 2 protsendipunkti, või aastaintressimäär 6% ‒ kasutada tuleb neist kahest kõrgemat. Uue korra kohaselt kaob 2-protsendipunktiline lisa ning arvutus tehakse kas laenulepingu intressimääraga või 6%-ga sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem.

Eesti Panga selgituste kohaselt on intressimäära arvestuse muutmise peamine eesmärk vältida seda, et kõrgete turuintressimäärade keskkonnas veel 2% kõrgema intressimääraga arvestamine ei piiraks liigselt inimeste laenuvõimekust.

Lisaks täpsustas Eesti Pank laenumaksete piirmäära arvutamise nõudeid erigraafikute korral. Kuna erigraafikuga laenulepingu järgi makstakse eluasemelaenu põhiosa tagasi hilisematel aastatel, on laenuvõtjal võimalik võtta oma sissetuleku suhtes suurem laen. Juhul, kui eluasemelaenu ei maksta tagasi annuiteetmaksetega või võrdsete põhiosamaksetega laenugraafiku järgi, tuleb selle laenu igakuine põhiosa ja intressimakse summa arvutada kogu laenulepingu perioodi keskmisena. Selle eesmärgiks on tagada, et ka erigraafiku puhul laenukoormus liiga palju ei suureneks.

 

Tanel Tark

Juhtivpartner, vandeadvokaat

**************

Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2024. aasta aprillikuu väljaandes Õigusuudised