Saabub majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg
Juriidilised isikud, kelle majandusaasta lõppes 31.12.2023, peavad esitama majandusaasta aruande 30. juuniks. Sel aastal langeb tähtaeg pühapäevale, millest tulenevalt loetakse tähtaegselt esitatuks ka 1. juulil esitatud aruanded. Majandusaasta aruande esitamise kohustus on ka sel juhul, kui reaalset majandustegevust ei ole toimunud.
Majandusaasta aruannet saab esitada registrile elektrooniliselt e-äriregistri portaali või notari vahendusel. Majandusaasta aruande esitamisel on soovituslik ka üle kontrollida, kas juhatuse liikmete volitused kehtivad ja kas tegelike kasusaajate andmed on õiged.
Eelmise aasta veebruaris jõustunud äriregistri seadus annab registripidajale senisest lihtsamad võimalused teha järelevalvet ning selgitada välja, kas ettevõtjad täidavad aruandluskohustust tähtaegselt või mitte. Aruandluskohustuse mittetäitmisel saab kiiremini trahvida ja registrist kustutada.
Kohustuse õigeaegselt täitmata jätmisel võib registripidaja alustada aruandluskohustuse täitmiseks juriidilise isiku kustutamist või trahvimist. Kiirkorras kustutatakse registrist need juriidilised isikud, kellel pole registrist nähtavat vara, pooleli olevaid menetlusi ega maksuvõlgu. Osaühingu registrist kustutamist võib ka ise taotleda, kui osaühing ei ole tegevust alustanud ning seda kinnitavad kõik juhatuse liikmed ja kõik osanikud.
Riigikohus selgitas kaasomanike õigusi ja kohustusi ruumide nõuetekohase sisekliima tagamisel
Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas oma käesoleva aasta 8. mai kohtulahendis nr 2-19-1488 kaasomanike vastastikuseid õigusi ja kohustusi nende ainukasutuses olevates ruumides nõuetekohase sisekliima tagamisel.
Viidatud vaidluses oli avaldaja esitanud Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada teist kaasomanikku kui puudutatud isikut hoidma nende kaasomandis oleva kinnisasja oluliseks osaks oleva elamu ainukasutuses olevates ruumides aasta ringi temperatuuri vähemalt 18 °C või alternatiivselt temperatuuri vastavalt kohtu äranägemisele.
Harju Maakohtule esitatud avalduse ja selle täpsustuste kohaselt on avaldaja ja puudutatud isiku kaasomandis kinnisasi, millel asub kahekorruseline hoone (elamu). Kaasomanikud ei ole sõlminud kirjalikku kaasomandi kasutamise kokkulepet. Kaasomanike vahel on välja kujunenud kasutuskord, mille kohaselt kasutab elamu teist korrust avaldaja ning esimest korrust puudutatud isik. Avaldaja elab elamus aasta ringi ning puudutatud isik viibib seal vaid mõned korrad aastas. Kuna puudutatud isik ei küta tema ainukasutuses olevaid ruume, siis on avaldaja kasutuses olev elamu teine korrus kütmisperioodil pidevalt külm. Külm põrand halvendab avaldaja elukvaliteeti ja häirib tavapärast elu. Kestvad ja suured kõrvalekalded optimaalsest sisetemperatuurist kahjustavad avaldaja tervist. Puudutatud isiku kasutuses olevate ruumide kütmata jätmine suurendab avaldaja küttekulusid, kuna korruste sisetemperatuuri erinevuse tõttu tekib avaldaja kasutuses olevates ruumides soojakadu. Kütmata jätmisest tuleneb oht tervele elamule: suur temperatuuri erinevus hoone erinevates osades võib kahjustada selle konstruktsioone (sh võivad veetorud külmuda) ning põhjustada niiskust, millest tekib hallitus.
Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Puudutatud isik selgitas, et on elamus viibides ruume kütnud. Puudutatud isik elas ka kunagi kaasomandi osa omandamise järel elamus, kuid ilmade külmenedes selgus, et hoone soojapidamatus ei võimalda isegi pidevalt küttes elamiseks sobivaid tingimusi saavutada. Osa esimese korruse ruumidest ei ole üldse köetavad. Kuna puudutatud isiku kasutuses olevaid ruume ei ole võimalik temperatuurini 18 °C kütta, siis ei ole võimalik puudutatud isikut selleks kohustada. Soojapidavuse saavutamiseks tuleks hoone renoveerida, sest praeguses seisukorras ei pea selle esimese korruse välisseinad ja põrand soojust. Avaldaja ei ole aga hoone renoveerimisest huvitatud ning rikub sellega oma kohustusi kaasomanikuna.
Harju Maakohus rahuldas 31. juuli 2020. a määrusega avalduse osaliselt. Maakohus kohustas puudutatud isikut hoidma elamu ruumides, mis on tähistatud määruse lisaks oleval asendiplaanil, aasta ringi temperatuuri vähemalt 16,5 °C tasemel.
Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30. novembri 2023. a määrusega maakohtu määruse ning tegi uue määruse, millega jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud mõlemas kohtuastmes avaldaja kanda. Ringkonnakohus märkis oma lahendis, et määruskaebemenetluses keeldus kohus ekspertiisi korraldamisest, sest avaldaja ei tasunud ekspertiisitasu ettemakset. Pärast ekspertiisi korraldamata jätmist avaldaja muid tõendeid vaidlusaluse elamu kütmata jätmise tagajärgede kohta ei esitanud. Ringkonnakohus leidis, et üldtuntuks ei saa pidada asjaolu, et hoone kütmata jätmine kahjustab alati selle torustikku. Torustiku paiknemine võib olla ehitistes tehniliselt väga varieeruv. Eesti kliimas on arvukalt suvilaid, mida talvel ei köeta ja seda ei peeta nendele hoonetele kahjulikuks.
Riigikohus tühistas viidatud tsiviilasjas ringkonnakohtu määruse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
Riigikohus selgitas oma otsuses täiendavalt, et mil viisil ja määral tuleks kaasomandi esemeks olevat asja korras hoida, on ühise asja kasutamist puuduvata küsimusena kaasomanike otsustuspädevuses (AÕS § 72 lg 1). Juhul, kui kaasomanikud ei jõua asja korrashoidmises kokkuleppele või kui ei ole võimalik teha kaasomanike enamuse otsust asja korrashoidmise kohta või kui asja korrashoidmine on küll reguleeritud, aga kaasomanik leiab, et tema õigusi on sellega rikutud, võib kaasomanik AÕS § 72 lg-te 1 ja 5 alusel nõuda asja korrashoidmist puudutava küsimuse kindlaksmääramist või muutmist.
Eelkirjeldatust erinev olukord on aga siis, kui kaasomandis oleva elamu kasutuskorra järgi on kaasomanikel osa kaasomandi hulka kuuluvate ruumide ainukasutusõigus. Sel juhul võivad kaasomanikud ainukasutuses olevate ruumide kasutamise piirangutes küll kokku leppida, kuid nad ei saa piirangute üle otsustada AÕS § 72 lg 1 järgi häälteenamusega. Üldjuhul võib kaasomanik tema ainukasutuses olevaid ruume kasutada oma äranägemise järgi.
Kaasomaniku õigus kasutada tema ainukasutuses olevaid ruume oma äranägemise järgi ei ole aga piiramatu. Eelkõige ei tohi kaasomaniku tegevus tema ainukasutuses olevates ruumides rikkuda teiste kaasomanike õigusi (AÕS § 72 lg 5). Kaasomanikul lasuvat teiste kaasomanike kahjustamisest hoidumise kohustust ainukasutuses olevate ruumide kasutamisel saab ainukasutusse antud elamuosadega kaasomandi puhul sisustada analoogselt kohustusega, mis on korteriomanikul eriomandi kasutamisel (KrtS § 31 lg 1 p 1). See tähendab, et kaasomanik on muu hulgas kohustatud hoidma tema ainukasutuses olevaid ruume korras selliselt, et nende seisukorrast tulenev toime teistele kaasomanikele ei ületaks tavakasutusest tekkivaid mõjusid (ainukasutuses olevate ruumide korrashoiu kohustus). Sarnaselt eriomandi korrashoidmisega hõlmab ka ainukasutuses olevate ruumide korrashoidmine neis vajaliku sisekliima hoidmise kohustust (analoogselt KrtS § 31 lg-ga 2).
Iga korteriomanik on KrtS § 31 lg 2 kohaselt eriomandi eseme korrashoidmisel muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Riigikohus leidis, et olukorras, kus kaasomandis olevat elamut kasutatakse (vähemalt osaliselt) alaliseks elamiseks, on kaasomanikel õigustatud huvi (AÕS § 72 lg 5), et iga kaasomanik hoiaks tema ainukasutuses olevates ruumides sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagaks kaasomandi eseme säilimise ning teiste kaasomanike ainukasutuses olevate ruumide kasutamise vastavalt nende otstarbele ilma ülemääraste kulutusteta. Eluruumides peab olema tagatud inimesele ohutu ja tervislik elukeskkond ning seal peab olema võimalik ööpäev läbi viibida.
Kui kaasomanik rikub temal lasuvat ainukasutuses olevate ruumide korrashoiu kohustust, saavad teised kaasomanikud nõuda rikkuvalt kaasomanikult rikkumise lõpetamist või sellest hoidumist AÕS § 72 lg 5 järgi. Sellisel juhul peab olema tõendatud õiguste rikkumine ja selle kordumise oht või oht, et rikkumine võib tulevikus toimuda. Sellise nõude aluseks olevaid asjaolusid peab üldjuhul tõendama rikkumise lõpetamist nõudev kaasomanik.
Hea usu põhimõttest tulenevalt on siiski võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on vastaspoole kontrolli all, asjaolule tugineval poolel ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja vastaspool keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kui asjaolule tuginev pool on sel juhul asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab vastaspool tõendama asjaolu esinemise puudumist.
Kohustust rikkunud ja selle lõpetamist nõudva kaasomaniku tõendamiskoormus tuleb jagada erinevalt juhul, kui kaasomanikule etteheidetav rikkumine seisneb selles, et ta ei taga kütteperioodil tema ainukasutuses olevates ruumides nõuetekohast sisekliimat. Kuna kaasomanikul pole üldjuhul ligipääsu teise kaasomaniku ainukasutuses olevatele ruumidele, ei pruugi tal olla võimalik tõendada, milline on nendes hoitav sisekliima. Kui rikkumise lõpetamist nõudev kaasomanik tõendab, et teine kaasomanik ei küta kütteperioodil enda ainukasutuses olevaid ruume või ei tee seda regulaarselt, saab eeldada, et viimane rikkus tal lasuvat korrashoiukohustust. Rikkumisele võivad viidata nt see, et ruume kütteperioodil ei kasutata, või ruumide külmad piirdekonstruktsioonid.
Ruumides kindlaks määratud tasemel temperatuuri hoidmise kohustuse osas selgitas Riigikohus, et kui kaasomandis oleva elamu kasutuskorra järgi on kaasomanikel osa kaasomandi hulka kuuluvate ruumide ainukasutusõigus, saab kaasomanikul lasuva AÕS § 72 lg-st 5 tuleneva kohustuse suhtes ainukasutusse määratud hooneosadega kaasomandi puhul analoogia korras kohaldada KrtS § 31 lg-t 2 – viidatud sätte loomise eelnõu seletuskirjas on nenditud, et seadusega ei ole võimalik kehtestada kindlat miinimumtemperatuuri ja maksimaalset õhuniiskust, mis kõigis korterites peab olema. Iga juhtum on erinev ning konkreetsed nõuded sisekliimale sõltuvad nii hoonete eripäradest kui ka inimeste eelistustest.
Riigikohus leidis, et KrtS § 31 lg 2 mõttest ei tulene, et iga selle kohustuse rikkumisest kerkinud vaidluse lahendamisel saab korrashoiukohustuse nõuetekohase täitmise tingimusi tõendada vaid eksperdi arvamusega. Riigikohus asus seisukohale, et elamu kaasomaniku ainukasutuses olevate ruumide korrashoiu kohustuse täitmise (sisekliima tagamise) tingimuste määramisel saab kohus arvesse võtta ka muid asjakohaseid tõendeid ning kohtul on korrashoiukohustuse täitmise tingimuste kindlaksmääramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades kõigi oluliste asjaoludega.
Lahendiga on võimalik lähemalt tutvuda siin: https://rikos.rik.ee/?asjaNr=2-19-1488/79
Jõustusid ülemaailmse miinimummaksu regulatsioonid tulumaksuseaduses
Alates 12. maist 2024 jõustusid § 5410 ja § 5411 Eesti tulumaksuseaduses, mille sisuks on ülemaailmse miinimummaksuga seotud kohustused, millega tekib Eestis asuvale lõplikule emaühingule kohustus määrata miinimummaksu deklaratsiooni esitav kontserni üksus riigis, mis kohaldab miinimummaksu.
Ülemaailmse miinimummaksuga seotud reegleid kohaldatakse Eestis asuva lõpliku emaüksusega hargmaisesse kontserni kuuluvate üksuste suhtes, mis asuvad Eestis ja mille kogutulu on lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannetes vähemalt kahel kontrollitavale majandusaastale vahetult eelnenud neljast järjestikusest majandusaastast vähemalt 750 000 000 eurot.
Jõustunud muudatustega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 2022/2523, mille eesmärgiks on tagada hargmaise kontserni minimaalne maksustamise tase sõltumata sellest, millises riigis hargmaine kontsern kasumit teenib.
Direktiivi kohaselt ei ole riigid, kus on vähem kui 12 hargmaise kontserni lõplikku emaühingut, kohustatud miinimummaksu kohaldama ega kogu direktiivi üle võtma kuni aastani 2030. Eesti ei võta kogu direktiivi teksti üle, vaid kehtestab Eestis asuvatele hargmaise kontserni üksustele teabe edastamise kohustuse.
Kuivõrd Eestis makstakse ettevõtte tulumaksu üksnes kasumi jaotamisel ja kui ettevõte otsustab seda mitte teha, siis tekib miinimummaksu kohaldavatel riikidel õigus läbi emaettevõtte maksustada nende Eesti tütarühingute kasumit. Eesti taotles ELilt meie maksusüsteemi eripäradele viidates maksukohustuse edasilükkamist, seega on kontsernil valik, kas seda kasutada või arvestada miinimummaksu ka Eestis teenitud kasumilt. Lisaks võimaldab muudatus kasutada tegeliku majandustegevuse erandit, mille abil saab maksukohustust vähendada.
Jõustunud tulumaksuseaduse miinimummaksu sätetega on võimalik tutvuda siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/102052024013?leiaKehtiv#para54b10
Allar Aru
Partner, vandeadvokaat
**************
Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2024. aasta juunikuu väljaandes Õigusuudised
