Valitsuse vahetumisel keskendub tähelepanu sageli siseriiklikele küsimustele, aga hulk suurimaid väljakutseid, mis meie ees seisavad, ei ole enam ammu riikliku mastaabiga, kirjutab vandeadvokaat Aare Tark vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Inimkond on praegu kolmes suures kriisis korraga – keskkonnakriis, pandeemia ja majanduslangus. Eesti sisepoliitika, USA valimiste ning COVID-19 pandeemia mõjul on kliimakriis meediapildist välja langenud, aga see ei tähenda, et oleksime midagi sisulist suutnud selles muuta või lahendada. Maailmapanga statistika kohaselt on Eesti Euroopas kurvastaval teisel kohal, tootes 14 tonni CO2 inimese kohta aastas.
Me ei saa siin sugugi õlgu kehitada või kõrvalseisja rollis olla. Uuel valitsusel tuleb näidata Eesti inimestele, et me suudame tagada oma energiajulgeoleku ning samal ajal vähendada mõju kliima soojenemisele. Siinkohal on loomulikult oluline Mandri-Euroopa sagedusalaga ühinemise lõpuleviimine ja teised käimasolevad projektid, aga üks lisavõimalus on ka uue põlvkonna tuumaenergeetika senisest palju tõsisem kaalumine.
Majanduskasv ei pruugi tulla
Uus valitsus astub ametisse väga keerulisel hetkel, kus paljude inimeste elu on otseses ohus. Pandeemia ei näita veel mingeid vaibumise märke. Tervishoiusüsteemi ja meedikute suurte pingutuste toel on meil kõige hullemaid stsenaariume õnnestunud vältida, kuid nüüd on oluline tagada vaktsiinidooside kättesaadavus ja kasutusse jõudmine. Riigiti on vaktsineerimise kiirus ja ulatus erinevad ning siin ei ole Eesti kahjuks esirinnas. Iisraelis on tänaseks vaktsineeritud 26% elanikkonnast, Inglismaal 6%, meil jääb näitaja alla 2%. Ametisse astuvalt valitsuselt tahaks siinkohal kindlasti näha tõsist pingutust.
Majanduse juurde jõudes asendub Eesti Panga majandusprognoosi kohaselt lõppenud aasta majanduslangus 2021. aastal 2,9% majanduskasvuga juhul, kui vaktsineerimine osutub edukaks. See ei tähenda siiski veel, et võiksime ennast majanduse suhtes kindlalt tunda. Uuel valitsusel on vaja tegeleda nii lühiajaliste kui pikaajaliste probleemide lahendamisega.
Lühemas vaates on vaja suunata abi ettevõtetele, kelle tegevusvaldkondi pandeemia ohjeldamiseks oluliselt piirata tuli ning kes on seetõttu suurimaid kahjusid kannatanud. Töötuse määr on kasvanud eelmise aasta sama ajaga võrreldes 97% ja kevadel töö kaotanud inimestel on lõppemas sotsiaalsed hüvitised, mis paneb hulga Eesti peresid keerulisse olukorda.
Keskpikas perspektiivis on väga oluline seada riigi rahandus uuesti tasakaalu. Viirusekriisiga toimetulek on suurendanud väga paljude riikide võlakoormat ja Eesti võlakirjaemissioonid ning laenud Euroopa Nõukogu Arengupangalt, Põhjamaade Investeerimispangalt ja teistelt ei ole siin erandiks. Kuivõrd uues valitsuses on tagasi poliitilised jõud, kelle juhtimisel püsis Eesti rahandus varem pikka aega heas korras, on ettevõtjate poolelt kindlasti suur ootus teha riigi finantsjuhtimises vastutustundlikke otsuseid ja mitte elada miljardites võlgu meie laste põlvkonna arvel.
Pikemas vaates on vaja lahendada majandust pitsitav struktuurne tööjõupuudus. Pandeemia raames saime korraga väga teadlikuks sellest, kui palju on seda välistööjõudu, keda meie majandusel hädasti tarvis läheb. Kõigil on ilmselt veel meeles eelmisel suvel põllumajanduses tekkinud töökäte puudus.
Juunis ütles põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, et marjapõldudele oleks kohe vaja vähemalt 500 inimest. Lisaks põllumajandusele tunnevad tööjõust puudust ehitussektor, logistika (veoautojuhid), IKT ja paljud teised valdkonnad.
Tööjõu põletav teema
Kuigi Eesti tööealine elanikkond väheneb, õnnestub rahandusministeeriumi ja Eesti Panga prognooside alusel kohalike tööga hõivatud inimeste arvu vähemalt 2026. aastani hoida 659 000 juures. Sellest aga ei piisa, arvestades, et samal ajal on riigi ees suurinvesteeringud, mis nõuavad realiseerimist – Rail Baltica, põhimaanteede neljarajaliseks ehitamine, kasutuses olevate raudteede rekonstrueerimine, lisandväärtusega suurtootmiste algatamine, kõrgtehnoloogia- ja ehitussektori edasine arendamine.
Ilmselgelt on vaja luua sobiv regulatsioon, mis võimaldab (nii pandeemia kestmisel kui pärast selle lõppu) Eestisse tuua ajutist tööjõudu, et väga mahukate infrastruktuuri ehitustega, aga ka hooajaliste töödega hakkama saaksime. Arvestades tekkinud struktuurset töötust, on vaja mõelda kiiresti suuremas mahus ümberõppe tagamisele. Palju keerulisemad küsimused, kuid pikas vaates ülimalt olulised, on tööviljakuse tõstmine ja inimeste töövõime pikaajalise hoidmine.
Võetud laenusid saab tagasi maksta SKP ja maksulaekumiste kasvu arvel. Selleks peavad ettevõtted saama töötada ja majandus areneda, aga tööjõu piiratus paneb majandusele veskikivi kaela. Kuidas ja millist tööjõudu saame rakendada, et säilitada riigi konkurentsivõime ja majanduslik areng – see on küsimus, mida Eesti pikas vaates uuelt valitsuselt enim vajab ja ootab.
Aare Tark
Advokaadibüroo TARK vanempartner
**************
Uudis ilmus algselt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/01/22/aare-tark-iga-valitsus-peab-praegu-lahendama-kolme-kriisi
