Euroopa Liidu riigid näevad suurt vaeva, et lülituda ümber roheenergiale. Paraku praegu kasutada olevate tehnoloogiatega ei jõua ühiskond kliimaneutraalsuseni isegi 2070. aastaks, kirjutab Aare Tark.
Euroopa kliimaseaduse alusel kohustuvad Euroopa Liidu riigid saavutama 2050. aastaks CO2-neutraalsuse. Praktikas tähendab see aga laiapõhjalist majanduse ümberlülitust roheenergiale ehk saastava söe ning gaasi- ja naftakütuse asendamist taastuvate energiaallikatega, näiteks tuule-, päikese- või vesinikuenergiaga.
Selleks, et me suudaks jõuda aastaks 2050 reaalse heite vähendamiseni on aga vaja ettevõtteid, kes ehitaks tuulikuid, energiasalvestussüsteeme ja tootmisjaamu, mis valmistaks roheenergia põhjal vesinikku. Lisaks on tarvis innovaatoreid, kes arendaksid edasi olemasolevaid süsiniku sidumise ja talletamise meetodeid.
Rahvusvaheline Energiaagentuur on lisaks vesinikuenergiale välja toonud kolm põhivaldkonda, mis vajavad kiiremas korras uusi lahendusi, et CO2-neutraalsus oleks realistlikult saavutatav. Need on kütte ja transpordi elektrifitseerimine, süsiniku sidumine ja ladustamine ning bioenergia. Praeguse seisuga ei ole nende valdkondade tehnoloogiad valmis laialdaseks kasutuseks ning energiaagentuuri sõnul ei suudeta praeguse seisuga saavutada CO2-neutraalsust isegi 2070 aastaks.
Pingutama peavad seetõttu kõik ettevõtted. Tallinna Sadama puhul on see tähendanud täielikku kliimaauditit, mille põhjal on võetud ette konkreetseid samme, et suurendada ringmajandust ning tõsta energiatõhusust. Lisaks oleme samal ajal silma peal hoidnud kõikide loodusressursside säästvamale tarbimisele ning elurikkuse hoidmisel.
Siiski, lisaks reaktiivsetele sammudele on jalajälje vähendamisel äärmiselt oluline astuda ka proaktiivseid samme, et kindlustada kliimaeesmärkide täitmine. Seetõttu on ka Tallinna Sadama üheks initsiatiiviks luua sadama aladel Läänemere piirkonnas ainulaadne rohetaristu sõlmpunkt.
Läänemeri on üks kõige tundlikuma ökosüsteemiga meresid maailmas, mille tõttu on just siia piirkonda vaja kutsuda uuendusmeelseid ettevõtjaid, kes leiaksid lahendusi süsinikneutraalsuse poole liikumiseks. Aina enam on räägitud, kuidas vesinikuenergiaga seotud projektid tooksid Eesti majandusele olulist kasu, mängides ka olulist rolli rohepöördel tekkiva energiatühimiku täitmisel.
Eeldatavasti suudab taastuvenergia asendada vaid osa praegusest energiatarbimisest. Selle tühimiku täidaks Euroopa Liidu strateegiate alusel just vesinik, nii energiasalvestina kui ka otsese energiaallikana. Kliimaneutraalse EL-i visioonis prognoositakse vesiniku osakaalu kasvu Euroopa energialiikides praegusest alla kahest protsendist kogumahust kuni 14 protsendini.
Eestil on unikaalne võimalus muutuda selles vallas teerajajaks ja eestvedajaks, kaasates ettevõtteid ja partnereid kogu Läänemere regioonist. Nii Paldiski Lõunasadama kui ka Muuga sadama tööstusparkidesse oodatakse roheenergia ja kliimatehnoloogiaga tegelevaid ettevõtteid. Vesinikutööstus võidaks otseselt strateegilisest asukohast Läänemere kaldal, võimaldades otseühendust tuuleparkidega ning kasutades ära otseühendust 480 miljonile tarbijale Euroopas.
Sarnaseid projekte on Euroopa Liidus juba mitmeid, nii Amsterdami kui ka Rotterdami sadamad planeerivad rõhku panna just vesinikutaristule, luues uusi võimalusi nii tootmiseks, hoiustamiseks kui ka transpordiks. Näiteid on ka lähemalt, Taani läbi aegade suurima ehitusprojekti üks etapp on aastaks 2030 ehitada Läänemerele energiasaar, kus rakendatakse meretuuleparke rahuldamaks Taani ja naaberriikide energiavajadusi.
Suure tõenäosusega ei jää Taani projekt viimaseks sedasorti algatuseks, seega õigel ajal võimalust tabades on Eesti ettevõtetel võimalik kasutada ära ligipääsu Läänemerele ning teenindada tulevasi meretuuleparke ja muid rajatisi tulevikus just siit, mitte lasta mõnel sellisel projektil mõnda naaberriiki kolida.
Muuga Sadama ja Paldiski Lõunasadama tööstuspargid oma mere, raudtee kui ka maismaaühendustega saavad olla aga just sellised sõlmpunktid, kus luua uusi vesiniku, biokütuste ja LNG rajatisi ning kiirendada arendust rohepöördele aluse panevatele tehnoloogiatele.
Rahvusvahelise Energiaagentuuri sõnul on Pariisi kliimaleppe eesmärkideni jõudmiseks vaja tõsta investeeringuid taastuvenergiasse praeguselt 1,6 triljonilt nelja triljoni euroni aastas. Seega mahud ainult tõusevad ning Eestil tasub olla valmis kaasa lööma nii palju kui võimalik.
