2018
TARK & Postimehe järjekorras kümnes majanduskonverents toimus 9. märtsil 2018 Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses kell 9.00-13.00.
Majanduskonverentsil astusid teiste seas üles Euroopa Komisjoni eestlasest asepresident Andrus Ansip, Swedbanki juht Robert Kitt, Luminor Bank Eesti juht Gunnar Toomemets ja majandusanalüütik Ruta Arumäe.
Aare Tark, avasõnad
Aare Tark: puudus pole uutest faktidest, vaid kvaliteetsetest järelmitest.
Advokaadibüroo TARK juhtivpartner Aare Tark ütles majanduskonverentsi avakõnes, et kümme aastat peale viimast majanduskriisi võime pidada end päris karrastunud veteranideks. «Tegime karme ja õige otsuseid ning nüüd ei karda me justkui midagi,» nentis Tark.
«Üritame toimuvat analüüsides aru saada, kas me saame üldse rääkida eelmisest korrast? Kust me üldse teame, et eelmine majandustsükkel on läbi? Kas me peaksime Eesti majandust kirjeldama kui purgatooriumis karrastunud visahinge või sümboolset masinavärki, mille kinni jooksutamiseks piisab ainult Ericsoni Lätti kolimiseks?» küsis Tark.
Targa sõnul ühendab meid valimiseelsel aastal kohustus kvaliteetsesse ühiskondlikku arutellu, et keegi ei saaks tormata läbi valmiste primitiivsete pseudolahendustega. «Elu on tulevikus,» võttis Tark oma kõne kokku.
Ettekande videot vaata siit.
Andrus Ansip, Vaade Brüsselist: kas torm Euroopa majanduses on möödas?
Ansip: ma ei saa aru sellest laristamisest ja võlgu võtmisest.
Ansip ei suuda uskuda, mida praegune valitsus teeb. «Kõik riigid püüavad oma eelarveid plussi saada ja koguda halbadeks aegadeks reserve. Samas me näeme, et kriisi ajal kasvas paljude riikide võlakoormus kaunis järsult. Kukkusime kriisis enamvähem sama palju kui teised, aga väikse eelarve ülejäägi tõttu ei kukkunud me nii madalale, kui oli Euroopa keskmine,» lausus Ansip.
Just selle pärast ei suuda Ansip praegust majanduspoliitikat uskuda. «Eesti eelarvepositsioon eurodes ütleb meile, et enne eelmist kriisi kogusime me reserve. Takka järgi võib öelda, et vähe kogusime, aga ega need reservid kergelt ei tulnud – reserve pole kunagi lihtne koguda, sest poliitikud tahavad seda alati kasutada rahva õnnelikuks tegemiseks,» möönis ta.
«Praegune Eesti ei ole sugugi seal, kus Saksamaa. Me võistleme Euroopas viimase koha eest Rumeeniaga. Ometi arvab keegi, et me võiksime veel võlgu juurde võtta! Kust tulevad need mõtted kasutada riigi raha tasuta ühistranspordi jagamiseks, olenemata sellest, kas seda tahetakse või mitte? Ma ei saa aru miks laristatakse ja unistatakse uuest laenust. Ma ei saa sellest naiivsusest lihtsalt aru,» pahandas Ansip.
Ettekande videot vaata siit.
Gunnar Toomemets, Digitaalse arengu mõju Eesti pangandusele
Luminori juht: lihtsate lahenduste loomine on kõige keerulisem.
Luminor Bank Eesti juht Gunnar Toomemets tsiteeris Steve Jobsi ja nentis, et lihtne võib olla tihti keerulisem. kui kompleksne. Samas tuleb alati pilte lihtsustada ja müra ümbert ära saada – siis on võimalik liigutada mägesid. Sama peab tegema ka pangandus – muutma kõikvõimalikud lahendused lihtsamaks.
Toomemets tõi näiteks telekapuldi, kus on kasutusel väga palju nuppe, aga kasutusel neist on ainult mõned. Panganduse väljakutse on tekitada võimalikult väheste nuppudega pult. Küsimus on, millised nupud sellel puldil peaks olema ja mida peaks need nupud tegema? Kui pangandus muutub iseennast efektiivsemaks ja suudab paremini teenindada, siis on see tugi majandusele oluline.
Toomemetsa hinnangul on kõige olulisem endal kuklas hoida seda, et kasvule järgneb varem või hiljem langus – nii töötavad majandustsüklid. Samas tunnistas ta, et klientidel on viimane kriis väga hästi meeles ja inimesed on pigem alalhoidlikud. Inimesed on kriisiks valmis.
Ettekande videot vaata siit.
Robert Kitt, Mida me oleme õppinud viimastest kriisidest
Robert Kitt: Eesti ettevõtja on harjunud selg vastu seina olema.
Swedbank Eesti juhatuse esimees Robert Kitt ütles, et Eesti üheks suurimaks tugevuseks igasuguse kriisi korral on meie hajutatud majandus nii sektorite kui tööhõive lõikes. Meie ettevõtjad on suutnud Kitti hinnangul leida omale tegevust pea kõigis sektoritest. Just Eesti ettevõtja pidi Kitti hinnangul olema üks tõeliselt sitke indiviid, keda on koolitatud taasiseseisvumisest saadik ise hakkama saama.
«Eesti ettevõtja teab, et ta peab ise hakkama saama. Kui konto on tühi ja raha ei ole siis üldiselt keegi appi ei tule. Just see selg vastu seina tunne on sundinud eesti ettevõtjaid leidma uusi turge ja uusi lahendusi,» tõdes Kitt.
Kust ja kuidas tuleb järgmine kriis, seda juhatuse esimees öelda ei osanud, kuid ta oli veendunud, et see tuleb suunast, kust me seda ei oota ja samuti tuleb see ka seninägematul kujul, sest ükski kriis ei sarnane kunagi teisega.
Kitt kritiseeris tugevalt Eesti teadussarenduse praegust olukorda, möönides, et doktori kraadi saab inimene kõige varasemalt 28 aastasena ja siis ootab teda tõenäoliselt ees alla tuhande eurone palk. Ülikoolid on mehe hinnangul Eesti ettevõtjate jaoks sageli lihtsalt liiga keerulised, ei investeerita piisavalt ja just selle pärast kaaluvad meie teadlased kodumaa tolmu jalgadelt minema pühkimist.
Ettekande videot vaata siit.
Ruta Arumäe, Mullid Eesti majanduses
Majandusanalüütik: mulli ei ole, meedia liialdab.
Majandusanalüütik ja Mainori majandusteooria lektor Ruta Arumäe leidis, et meediale meeldib kirjutada natukene liiga palju mullidest ja iga päev kuulutatakse muudkui krahhe ja kriise. Tegelikkuses tema meelest aga hetkel kriisi tulemas ei ole. «Majandusmullid, kinnisvaramullid, bitcoini mullid – arvutan ja arvutan, mina neid mulle ei näe,» ütles analüütik.
«Majandusmull tekib siis, kui mingisugused hinnad lähevad teiste hindadega võrreldes paigast ära ja ei käi majanduskasvu ning tootlikkusega käsikäes. Praegusi trende vaadates mina aga otseseid ohumärke ei näe, sest kõik tõuseb samas taktis,» tõdes Arumäe.
Arumäe möönis küll, et mõnedes sektorites nagu IT, võib mull potentsiaalselt tekkida, kuid tema meelest ei tuleks sellesse hetkel liiga pessimistlikult suhtuda.
«Kas kinnisvarahinnad on liiga kõrged? Oleme justkui jõudnud eelmise mulli tipu juurde, kuid tuleb meeles pidada, et me oleme vahepeal kümme aastat edasi liikunud. Need kaks aega ei ole võrreldavad. Pigem võiks meie praegust seisu võrrelda 2003. aastaga, kus mullini oli veel aega,» arvas Arumäe.
«Ma ei usu selle kriisi tulekusse hetkel,» võttis Arumäe kokku ja lisas, et ajad muutuvad ning ühtegi kriisi ei saa omavahel võrrelda. Praegune olukord ja majanduspoliitika ei sarnane üldse tema meelest 2007. aastaga.
Ettekande videot vaata siit.
Peeter Koppel, Rahatrükk ja selle tegelik mõju Euroopale
SEB strateeg: praegu võib veel rahulikult hingata.
SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul võib olla optimistlik veel umbes kaks aastat, kuid sealt edasi pole enam võimalik midagi selgelt näha, sest me elame lihtsalt nii suurte muutuste ajastul «Me oleme hetkel suure keskkonna muutumise keskel. Meid aitab see, et globaalne kasv ei ole tegelikult üldse eriti halb, see on pigem hoopis tugev ja jääb nii kusagil kaheks aastaks,» prognoosis Koppel.
Samas leidis strateeg, et pinged on kasvamas nii USA’s kui eurotsoonis ja seda põhjustab nõudlus kõrgemate intressimäärade järgi. Koppel ei nõustunud Arumäega selles osas, et kõigil on viimane kriis veel tugevalt meeles – pigem arvas ta, et maailmalõpumeeleolud viimasest kriisist on hajunud.
Analüütiku hinnangul kruvib eurotsoonis pingeid üles hetkel see, et väga erineva tootlikusega riigid vajavad tegelikult erinevaid intressimäärasid. Sakslased tunnevad, et neil kisub juba liiga tuliseks, samal ajal, kui Lõuna-Euroopa võtab suhteliselt vabalt.
Ettekande videot vaata siit.
Jüri Kuuskemaa, Buumid ja krahhid Eestis läbi sajandite
Ajaloolane: Tallinn oli kunagi üleeuroopaline kaubanduskeskus.
Ajaloolane Jüri Kuuskemaa andis ülevaate Eesti ja selle ümbruse kaubandusajaloost ning toonitas, et Tallinna tõeline kaubanduslik hiilgeaeg oli aastatel 1361 – 1558, mil Tallinnast sai tõeline üleeuroopaline transiidisõlm. Tallinn oli toona sillaks ida ja lääne vahel. Kaubad liikusid Lääne-Euroopast Novgorodi ja Pihkvasse ja tagasi.
«Tallinna õitseaeg sai algse keskaegse Visby hävingust, mis oli väga edukas kaubandussaar, kus kauplesid nii talupojad kui kaupmehed,» lausus Kuuskemaa, lisades, et pärast Visby hävitamist Taani kuninga poolt sai sellest seadusetu piraadisaar. Tallinn kaotas oma kaubanduskeskuse staatuse aga pärast seda, kui Ivan Julm kaotas oma pääsu Läänemerele.
Ajaloolase sõnul oli Tallinna suurimaks kaubandusartikliks Prantsuse hall sool ja vein. Nimelt läksid Portugali magusad veinid väga hästi peale vürstiriigi bojaaridele. Idast liikusid lääne omakorda aga küünlavaha, hülgerasv ja karusnahad.
Tallinna üheks tõeliseks tõmbenumbriks oli meremeestele Tallinna Oleviste kiriku torn, mida näha väga kaugele merele. Oleviste torn oli sajandeid maailma kõrgeim kirikutorn.
Ettekande videot vaata siit.
