Liisinguandja esitas kliendi vastu nõude, mis moodustus liisingulepingu lõpetamise tagajärjel väidetavalt liisinguandja poolt kantud kulutustest nagu tasumata liisingumaksed, sõiduki müügiga kaasnevad kulud, liisingueseme jääkmaksumus jms. Kuigi liisinguandja oli liisingueseme selle tagastamise järel edukalt maha müünud ja sõiduki müügihinna kulutuste nõudest maha lahutanud, oli kliendi vastu esitatud nõue siiski ebamõistlikult suur.
Kliendi kohustuste suuruse hindamisel tuli võtta aluseks liisingueseme turuväärtus selle tagastamise hetkel. Liisinguandja lähtus aga sõiduki müügihinnast, mis oli ligi 2,5 korda madalam sõiduki tegelikust turuhinnast. Kohus nõustus kliendi seisukohaga, et isegi juhul, kui liisinguandja ja liisinguvõtja vahel on kokkulepe (liisinguandja üldtingimustes), mille kohaselt oleks lubatav lähtuda liisingueseme tagastamise aegse turuväärtuse asemel selle müügihinnast, ei tohi asjakohase kohtupraktika kohaselt sõiduki müügihind erineda selle turuhinnast rohkem kui 10%.
Kohus leidis, et liisingulepingule kohalduvate üldtingimuste punkt, mis paneb liisinguvõtjale kohustuse hüvitada liisingueseme ennetähtaegse tagastamise korral selle müügihinna ja lepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete (arvestatuna lepingu tähtaja lõpuni) ja vara jääkväärtuse summa vahe, on praeguses asjas tüüptingimusena liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine. Seetõttu tuleb lähtuda vara väärtusest selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
Kohus lükkas ümber ka liisinguandja väite, et hind, millega sõiduk õnnestub müüa, näitabki usaldusväärselt selle turuväärtust ehk kohalikku keskmist müügihinda. Kohus leidis, et klient on veenvalt põhistanud, et sõiduki turuväärtus selle tagastamise ajal oli liisinguandja näidatud müügihinnast ligi 2,5 korda kõrgem.
Pärnu Maakohtus peetud vaidluse tulemusena saavutas klient võidu ning kohus jättis liisinguandja nõude tervikuna rahuldamata.
Klienti esindasid advokaadibüroo TARK advokaat Rahel Behrsin ja juhtivpartner Tanel Tark.
