Võib väita, et agressor, kes käivitas suurima konflikti peale Teist maailmasõda, on saavutamas soovitule vastupidist. Venemaa kaotab selle sõja. Ukraina on tõestanud oma tugevust ja astunud Euroopa Liidu lävepakule. See mõistetavalt häälestab meid teatud optimismile.
Sõjas kaotavad kõik, aga pärast seda võivad paljud rikastuda. Millised majandusarengud ootavad meid ees Ukrainas, Euroopas, kogu maailmas? See on viimaste kümnendite keerulisemaid küsimusi, sest mitte kunagi pole valemis olnud sedavõrd palju muutujaid. Arvamusliidrid ning erakondade juhid ja tulevased peaministrikandidaadid arutlevad, millised on olulised otsused ja arengud peale sõda.
Advokaadibüroo TARK ja Postimehe aasta majanduskonverents toimus 15. veebruaril Tallinnas Swissotel konverentsikeskuses ning seda modereeris Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi.
Majanduskonverentsil arutletud teemad:
AARE TARK: „Majandus pärast sõda“
Aare Tark: Ukraina majanduse taastamine on julgeolekupoliitiliselt aga sama oluline, kui täna Ukraina sõjaväe toetamine militaarabiga. Nii nagu Teise maailmasõja järgselt nähti USAs, et Euroopas rahu tagamise hädavajalikuks tingimuseks on majanduse ülesehitamine, on ka majanduslikult tugev ja iseseisev Ukraina Euroopa rahu garant tulevikus.
Avakõne saab jälgida SIIN
Erakonnajuhtide debatt teemal „Millises suunas majandust juhtida?“
Tulevased Eesti peaministrikandidaadid – KAJA KALLAS, JÜRI RATAS, MARTIN HELME, LAURI LÄÄNEMETS, HELIR-VALDOR SEEDER, LAURI HUSSAR jagasid oma seisukohti.
Astmeline tulumaks, ühetaoline tulumaks, neljapäevane töönädal ja odav elekter – need olid ainult mõned ideed, millega suuremate erakondade peaministrikandidaadid Eesti majandust edendaks.
Debatti saab jälgida SIIN
RAIVO VARE, majandusekspert: „Muutunud jõujooned: sõja suuremad võitjad ja kaotajad“
Raivo Vare: Majanduslikud võtmekeskused on praegu USA, EL ja Hiina. Sõjalis- ja poliitilised võimusekused on aga Hiina, Venemaa vs USA. Venemaa on sõjas end näidanud arvatust nõrgemana, aga see ei muuda suures plaanis pilti. Ukraina sõdib ka meie eest. Tegemist on Euroopa sõjaga ja see on natuke ka maailma küsimus. Me peaksime kasutama terminoloogiat, et see on Euroopa sõda hetkel Ukrainas. Sõda eskaleeris juba varem kulgenud protsesse. Hakkab muutuma maailmakaubandus. Maailmakaubanduse kasv enam senise ennaktempoga majanduskasvuga võrreldes ei jätku.
Ettekannet saab jälgida SIIN
PEETER KOPPEL, SEB privaatpanganduse strateeg: „Laenupohmell“
Peeter Koppel: Kui rahal pole hinda, soodustab see riskikäitumist. Maailm oleks pidanud õppima 2008. aastal alanud suurest finantskriisist ja veidi hiljem saabunud euroala võlakirjakriist, et hoiduda praegusest laenupohmellist, kuid seda ei tehtud.
Kui raha hind ja risk lahutati teineteisest, hakati kasvava riskiga ajama taga kahanevat tootlust. Odava laenuga sai jooksutada madala marginaaliga ärimudeleid. Nüüd on raha hind liikunud väga kiiresti üles ja see on väga ebameeldiv. Summaarne ülemaailmne laenukoormus on 300 triljonit dollarit.
Ettekannet saab jälgida SIIN
TRIIN HERTMANN, ettevõtja, Grünfin partner: „Eesti võimalus: kuidas tulla kriisidest tugevamini välja?“
Triin Hertmann: Pikas perspektiivis on tugev rohepööre ainus variant, kuidas edasi minna. Kõikides valdkondades liigume taastuvenergia lahenduste poole.
Taastuvenergia lahenduste trend on küll maailmas järsult kasvav, kuid see moodustab maailma elektrienergia toomisest väga väikese osa jätkuvalt.
15 aastaga ei ole tehtud ühtegi konkreetset otsust. Ettevõtjad tahavad teha, aga riik ei ole loonud sobivat keskkonda ega seda soodustanud.
Ettekannet saab jälgida SIIN
Täispikk konverents on järelvaadatav SIIN
Postimees meediakajastused: