CoViD-19: Vääramatu jõud

Tekkinud olukorras räägitakse järjest enam vääramatu jõu (force majeure) mõistega. Tegemist on rahvusvaheliselt laialdaselt kasutatava kontseptsiooniga, mis Eestis tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 103 (Rikkumise vabandatavus).

Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatu jõu esinemisel ei vastuta võlgnik oma rikkumise eest.

Vääramatu jõu mõistes ja selle kohaldamises (või mittekohaldamises) võivad pooled omavahel lepingus kokku leppida. Kui lepingus sellekohane viide puudub, kohaldus seaduse regulatsiooni. Seega on oluline jälgida, kas ja milline vääramatu jõu regulatsioon konkreetse võlasuhte puhul rakenduda võib.

Vääramatu jõud ei ole üldiselt kõigile kehtiv olukord, vaid seda tuleb iga lepingulise või lepinguvälise suhte korral eraldi tuvastada. Juhime tähelepanu, et viiruse levik või eriolukorra väljakuulutamine ei ole tähenda veel automaatselt vääramatu jõu esinemist konkreetses poolte vahelises suhtes. Vääramatu jõuga võib olla tegemist juhul, kui eriolukorrast tingitud meetmed ei võimalda isikul oma kohustusi täita. Näiteks, kui valitsuse otsusega sulgetakse mõnes sektoris tegutsevad ettevõtted, siis klientide ees võetud kohustused osutatavate teenuste või müüdavate kaupade osas on tõenäoliselt vabandatavad. Samas ei pruugi ettevõte saada tugineda vääramatu jõu mõistele kõigis tema poolt sõlmitud lepingutes.

Riigikohtu hinnangul ei ole üldjuhul vääramatu jõud takistavaks ja vastutusest vabandavaks asjaoluks rahaliste kohustuste täitmisel (nt laenumaksed, üüri- või elektriarvete tasumine).

Eriolukorra ajal (st pärast eriolukorra väljakuulutamist) sõlmitavate lepingute puhul on vääramatu jõu regulatsioonile tuginemine ülimalt piiratud, sest viirusest tingitud eriolukord on kõigile teatavaks tehtud, olukorra paranemisest ei ole veel märke ning oodata on täiendavaid piiranguid. Sõlmitavates lepingutes riskide maandamiseks soovitame need lepingus võimalikult täpselt määratleda ning kokku leppida ka vastutuse kord riskide realiseerumisel.

Juhul kui üks lepingu pooltest soovib tugineda vääramatu jõu regulatsioonile, peab ta sellest viivitamatult ja kirjalikult teavitama teist poolt. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine

Eelmise majanduskriisi ajal tekkis omajagu kohtupraktikat võlaõigusseaduse § 97 kohaldamise osas, mis räägib lepingupoole õigusest nõuda lepingu muutmist, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt.

Selle nõude esitamiseks peavad üheaegse esinema kõik järgmised eeldused:

lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud muutuvad pärast lepingu sõlmimist või muutuvad asjaolud küll enne lepingu sõlmimist, kuid muutumine saab kahjustatud poolele teatavaks pärast lepingu sõlmimist;
kohustuste vahekord muutub oluliselt ühe poole kahjuks. Kui kohustused olid juba algselt tasakaalust väljas (nt üür oli määratud turu keskmisest oluliselt madalamaks või kõrgemaks), siis ei anna see õigust nõuda hilisemat korrigeerimist;
kahjustatud pool ei saanud asjaolude muutumist mõistlikult ette näha ega mõjutada. Praegune viiruse levik ning sellega kaasnenud eriolukord ja meetmed ei ole ilmselt isikule mõistlikult ette nähtavad ega lepingupoolte mõjusfääris oleva asjaolu. Samas näiteks kinnisvara hindade oluline langus (isegi kui see on tingitud mingil põhjusel tekkinud majanduskrahhist) võib professionaalsele kinnisvaraarendajale olla ettenähtav;
kahjustatud pool ei kanna asjaolude muutumise Küsimus sellest, kas pool pidi kohustuse võtmisel mõistlikult arvestama, et kohustuste täitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks eriolukorraga kaasnevate vabadust piiravate meetmete tõttu;
asjaolude muutumisest teades ei oleks kahjustatud pool lepingut üldse sõlminud või oleks seda teinud oluliselt erinevatel tingimustel.

VÕS kohaselt on lepingupoolel õigus nõuda esimeses järjekorras lepingu muutmist. Lepingupool võib eelduste olemasolul nõuda läbirääkimisi lepingutingimuste muutmiseks. Kui läbirääkimised ebaõnnestuvad, siis võib kahjustatud pool pöörduda kohtusse. Kohtul on õigus muuta lepingutingimusi kas kahjustatud poole nõude kohaselt või määrata ise asjaoludele vastav uus lepingutingimus. Lepingutingimuste muutmisel tuleb arvesse võtta muuhulgas lepingu olemust, eesmärki, juba täidetud kohustusi, lepingu järgi üleantust saadavat tulu ning mõistlikult ka mõlema poole huve. Muudetud leping peab taastama poolte kohustuste esialgse vahekorra.

Juhul, kui lepingutingimusi ei ole võimalik muuta, siis võib kahjustatud pool kasutada õigust leping lõpetada taganemise või ülesütlemise korras.

Siinjuures juhime tähelepanu, et olemasoleva kohtupraktika pinnalt on VÕS §-97 tuginedes rahuldatud vaid väga üksikud juhtumid ehk tegemist peab olema äärmiselt erandlike asjaoludega. Kas praegune kriis võib kaasa tuua selliseid erandlikke juhtumeid, näeme ilmselt peatselt.

Küsimuste tekkimisel võtke julgelt igal ajal ühendust! Oleme Teie jaoks olemas!

Tanel Tark
Juhtivpartner
tanel.tark@tark.legal
+372 51 04 541