Riigikohus on 19. novembri 2025 lahendis nr 2-23-117906 andnud juhiseid, millal on reisijal õigus nõuda lennuhüvitist ning millal vabaneb lennuettevõtja hüvitise maksmise kohustusest.
Vaidluse asjaolude kohaselt esitas reisijast hageja 22. juunil 2023 maakohtule lennuettevõtjast kostja vastu hagi, milles palus peamise nõudena kostjalt välja mõista lennuhüvitise 400 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli reisijal broneering Turkish Airlinesi 30. septembri 2022 lennule, mis pidi väljuma Tallinnast kohaliku aja järgi kell 5.00 ja maanduma Antalyas kohaliku aja järgi kell 8.55. Eestis ja Türgis oli vaidlusalusel ajal sama aeg. Lend väljus planeeritust hiljem ehk 30. septembril 2022 kell 17.50.
Lennureisijate määruse art 5 lg 3 kohaselt ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud maksma määruse art 7 järgi hüvitist, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.
Lennureisijate määruse põhjenduste p 14 teise lause kohaselt võivad erakorralised asjaolud esineda eelkõige poliitiliselt ebastabiilsete olude, asjaomase lennu jaoks sobimatute ilmastikutingimuste, aga ka näiteks turvalisuse ohu korral, samuti lennuohutusega seotud ettenähtamatute vajakajäämiste ning streikide tõttu, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist. Õhutranspordi valdkonnas on erakorraline asjaolu sündmus, mis ei ole oma olemuselt või päritolult omane asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljub tema tegeliku kontrolli alt (EKo 31.01.2013, C-12/11, p 29 ja seal viidatud kohtupraktika).
Erakorraliste asjaolude esinemine iseenesest ei vabasta lennuettevõtjat hüvitise maksmise kohustusest. Nagu Euroopa Liidu Kohus on selgitanud, võivad lennureisijate määruse põhjenduste p‑s 14 viidatud sündmused erakorralisi asjaolusid esile kutsuda, kuid kõik nende sündmustega seotud asjaolud ei ole ilmtingimata hüvitise maksmise kohustusest vabastamise alused (EKo 22.12.2008, C‑549/07, p 22).
Riigikohus selgitas, et isegi kui Antalyast Tallinnasse saabuva lennu maandumist Tallinna lennuväljal takistasid ebasobivad ilmastikuolud, ei oleks see vabastanud Turkish Airlines kohustusest reisijale lennu hilinemise tõttu hüvitist maksta, kui Turkish Airlines oleks saanud võtta meetmeid, et vältida selle lennu hilinemist.
Euroopa Liidu Kohtu praktikast tulenevalt ei või lennuettevõtja, kes soovib erakorralisele asjaolule tuginedes vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, üldjuhul piirduda sellega, et pakub asjaomastele reisijatele võimalust lennata sihtkohta tema enda järgmise lennuga, mis jõuab sihtkohta esialgu kavandatust päev hiljem. Hoolsus, mida nõutakse lennuettevõtjalt selleks, et ta vabaneks hüvitise maksmise kohustusest, eeldab seda, et ta rakendab kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel.
Selline hoolsus eeldab mh, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mis saabuvad sihtkohta varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Selliseid lende võivad teha ka teised lennuettevõtjad, kes ei pea kuuluma samasse lennundusallianssi. Üksnes juhul, kui ei ole ühtegi vaba kohta mõnel teisel otse- või vahemaandumisega lennul, mis võimaldaks asjaomasel reisijal jõuda oma sihtkohta varem, kui ta jõuaks lennuettevõtja järgmise lennuga, või kui teekonna niisugune muutmine nõuaks sellelt lennuettevõtjalt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel ajal vastuvõetamatuid ohverdusi, saab järeldada, et kõnealune lennuettevõtja on rakendanud kõiki tema käsutuses olevaid meetmeid siis, kui ta suunab reisija oma järgmisele lennule (EKo 11.06.2020, C-74/19, p-d 59-60).
